2-17-716
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Kohtujurist
Nona Alas
Määruse kuupäev
20.veebruar 2017
Tsiviilasja number
2-17-716
Tsiviilasi
Xxxxavaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlustoiming
avalduse lahendamine, ärakuulamine 14.02.2017
Menetlusosalised, esindajad
avaldaja: Xxxx(Eesti Vabariigi isikukood xxxx, sünd. xxxx, elukoht Eestis: xxxx; e-post: xxxx) puudutatud isik: xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx )
2-17-716 kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused Xxxxesitas 13.01.2017 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot.
ilma
Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud ja 17.05.1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, mille artikli 21 p 2 kohaselt, lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Artikli 25 p 1 kohaselt, abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Peale selle tuleb abielu sõlmimise takistuste suhtes kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Artikli 25 p 2 kohaselt, abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda Xxxx. Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Ukraina Vabariik ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on Ukraina kodanik ja talle on antud elamisluba töötamiseks Eestis (xxxx). Xxxxon kohtule esitanud Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskij ringkonnakohtu 22.09.2016 otsuse tsiviilasjas nr 487/4206/16 (kohtumenetlus nr 2/487/2209/16), mille kohaselt on Xxxxabielu lahutatud ning kohtuotsus on jõustunud 03.10.2016. Kohus on Xxxxja Xxxx 14.02.2017 isiklikult ära kuulanud ning Xxxxkinnitas, et ta ei ole käesoleval ajal abielus.
2-17-716 Kohus on veendunud, et esitatud avalduse eesmärk on vastavalt perekonnaseaduse § 15 lg 1 abielulise kooselu alustamine. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud väited annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so riigilõivu, avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.