Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-16-6343 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Xxxx esitas 09.01.2017.a Harju Maakohtule avalduse oma laste Xxxxja Xxxxnimel tehingu tegemiseks. Tallinna notar Kaata Kartau poolt 16.10.2013.a väljastatud 03.02.2013.a surnud laste isa Xxxx pärijateks on tema lapsed Xxxxja Xxxx. Pärandvara hulka kuulus muuhulgas korteriomand asukohaga Xxxx. Avaldaja soovib kohtult nõusolekut müüa alaealistele lastele ühisomandina (korteri ühisomanikud on lapsed ja nende ema) kuuluvat eelnimetatud korterit, et tasuda laste poolt päritud võlad ning võimalusel osta Tallinnasse uus korter. Samuti saab raha kasutada laste ülalpidamiseks. Pere elab xxxx üürikorteris, xxxx elama ei ole plaanis kolida. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, laste eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealiste laste huvid on igakülgselt kaitstud. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Vastavalt PKS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldajal on kaks alaealist last Xxxxja Xxxx, kelle isa Xxxxsuri 03.02.2013.a. Lapsed pärisid isalt korteri xxxx, mille ühisomanikena on käesoleval hetkel kinnistusse kantud nii lapsed kui nende ema. Avaldaja soovib müüa märgitud korteri. Pere korterit ei kasuta, kuna elatakse Tallinnas üürikorteris. Ema soovib müügist saadud raha kasutada uue korteri soetamiseks Tallinnasse, laste poolt päritud võlgade likvideerimiseks ning ka laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et on mõistlik ja igati alaealiste laste huvides võõrandada olemasolev korter Kohtla-Järvel, kuna korterit ei kasutata ning perel ei ole ka plaanis seda tulevikus elukohana kasutada. Korter on perele majanduslikult koormav, kuna vajab hooldamist ja tasuda tuleb ka kommunaalmaksed. Avaldaja poolt taotletavad tehingud ei too lastele kaasa täiendavaid varalisi kohustusi. Peale eeltoodu puuduvad kohtul andmed, mis annavad aluse kahelda asjaolus, et avaldaja tegutseb oma alaealiste laste huvides. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusoleku. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et avalduse kohtule esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu rohkem summas 65 eurot. Enam tasutud lõivu tagasisaamiseks tuleb avaldajal

2-17-363 kohtule esitada taotlus, millest nähtub kellele ja millisele kontonumbrile tuleb enam tasutud lõiv tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.