ST apellatsioonkaebuse hind ST apellatsioonkaebuse hind
765 eurot
765 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: ST (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: ST (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate seaduslik esindaja DT (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. oktoobri 2016 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata ST ja ST hagi TT vastu elatise saamiseks 130 eurot ületavas osas kuus ja osaliselt tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise osas, s.o osas, millega kohus jättis välja mõistmata tagasiulatuvalt elatise 430 eurot kummagi hageja kasuks, samuti osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Välja mõista TT-lt igakuine elatis ST kasuks alates 13.06.2016 suurusega 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni ST täisealiseks saamiseni.
3.3.Välja mõista TT-lt igakuine elatis ST kasuks alates 13.06.2016 suurusega 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni ST täisealiseks saamiseni.
3.4.Välja mõista TT-lt tagasiulatuvalt elatis 1089 eurot ajavahemiku eest 12.06.2015 kuni 12.06.2016 ST kasuks. 3.5.Välja mõista TT-lt tagasiulatuvalt elatis 1089 eurot ajavahemiku eest 12.06.2015 kuni 12.06.2016 ST kasuks.
3.6.Elatis tuleb tasuda DT arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. 3.7.Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3.8.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks otsuse resolutsiooni punktide 3.2 ja 3.3 osas, s.o kostjalt hagejate kasuks igakuise elatise väljamõistmise osas.
4.Hagejate ST ja ST apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja TT kanda.
5.Määrata vandeadvokaat Natalia Lausmaa riigi õigusabi tasuks apellatsioonimenetluses 120 eurot (koos käibemaksuga). Tasu väljamaksmise korraldab Eesti Advokatuur.
6.Välja mõista TT-lt riigituludesse 120 eurot riigi õigusabi kulude hüvitamiseks.
7.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2016 määrusele tuleb TT-l hüvitada riigi õigusabikulud võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus 10 eurot.
8.Jätta tähelepanuta ja tagastada TT-le apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ST ja ST esitasid 13.06.2016 Harju Maakohtule hagi TT vastu, paludes kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks tagasiulatuvalt elatise 2460 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui hagejad omandavad põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes.
2.22.06.2016 täiendatud hagiavalduses palusid hagejad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise suurusega 2448 eurot ja alates hagi esitamisest pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni laste täisealiseks
saamiseni. Hagejad palusid kohustada kostjat tasuma elatise hagejate seadusliku esindaja DT arvelduskontole. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse ja selle 22.06.2016 täienduse kohaselt on hagejad DT ja kostja ühised lapsed. Alates 01.08.2014 ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja võrdselt laste emaga täinud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja vastuse kohaselt elasid lapsed augustist 2014 kuni 11.01.2016 vaheldumisi ühe ja teise vanema juures, olles vastavalt kummagi ülalpidamisel. 2015.a juunis viibisid lapsed isa juures 17 päeva, kostja kulud lastele olid sellel ajal 525 eurot; juulis 15 päeva, hageja I lisaks veel 4 päeva, kostja kulud lastele sellel perioodil olid 486,52 eurot; augustis viibis hageja I avaldaja juures terve kuu ja hageja II 07.08-31.08, kostja kulud lastele olid sellel perioodil 531,39 eurot; septembris viibisid lapsed kostja juures 01.-14.09 ja 21.-30.09, kostja kulud lastele olid sellel perioodil 535,93 eurot; oktoobris, novembris ja detsembris viibisid hagejad kostja juures terve kuu, kostja kulud lastele olid nendel kuudel vastavalt 885,81 eurot, 661,65 eurot ja 429 eurot; 2016.a jaanuaris viibisid lapsed isa juures 10 päeva; veebruaris olid kostja kuluks lasteaiatasu 190,42 eurot, aprillis lasteaiatasu 108,50 eurot, juulis lasteaiatasu ja meelelahutuse eest kokku 144,52 eurot; augustis lasteaia ja meelelahutuse eest kokku 165,43 eurot.
6.Nõude saaks rahuldada seega ainult edasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Peretoetus on laekunud hagejate ema arveldusarvele ka siis, kui kostja on laste eest üksi hoolitsenud.
7.Kostja on tasunud ja tasub jätkuvalt kummagi hageja eest igakuiselt lasteaia kohatasu 52,46 eurot, millele lisandub toiduraha 1,79 eurot päevas. Samuti tasub kostja ühe hageja huviringi eest 17 eurot kuus. Kostja on soetanud ka vajaminevaid asju, nagu riided ja jalanõud. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise suurusega 130 eurot kuus alates 13.06.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt perioodi eest 12.06.2015-12.06.2016 kummagi hageja kasuks suurusega 659 eurot. Elatis tuleb tasuda laste ema arvelduskontole. Kohus tunnistas otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis kohus hagejate seadusliku esindaja ja kostja enda kanda.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osales hagejate ülalpidamises sellega, et tasus alates juulist 2015 hagejate lasteaiatasu ja alates septembrist 2015 hageja I karatetrenni tasu. Laste ema ei soovi nende kulude kostja poolt kandmist, kuna lasteaiatasu on olnud võlgnevuses ja ema soovib ise valida hagejatele sobivad treeningud. Hagejate seaduslikul esindajal on õigus eelistada elatist kostja poolt otse kulutuste kandmisele.
10.Isa ei ole laste ülalpidamises regulaarselt osalenud. Isa on kandnud laste ülalpidamiskulusid, kui lapsed on viibinud tema juures.
11.Kostja netotöötasu on 682 eurot, tema korterikulud on 200 eurot kuus, mis on usutav ja seda ei ole hagejad ka vaidlustanud. Pärast alammääras elatise tasumist kummalegi hagejale ja korterikulude tasumist jääb kostjale elamiskuludeks 52 eurot. Hagejate ülalpidamiskuludeks jääb sellisel juhul, arvestades, et vanemad kannavad kulutusi võrdselt,
260 eurot. Hagejad elavad emaga sotsiaalpinnal, mille eluasemekulud on tavapäraselt väiksed. Seetõttu tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatis 130 eurot kuus. Kostjale jääb siis enda elamiskuludeks igas kuus 222 eurot.
12.Tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elasid kostja juures alates augustist 2015 kuni 10.01.2016 ja kostja kandis sellel ajal hagejate ülalpidamiskulud. Hagejate väited selle kohta, kas lapsed viibisid kostja juures seaduslikult või mitte, ei oma tähtsust. Oluline on, kes kandis laste ülalpidamiskulud. Seega ei ole alust tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ajavahemiku eest august 2015 kuni 10.01.2016.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et hagejad viibisid kostja juures ja tema ülalpidamisel 2015.a veel 6-10., 18-19., 20-28. juuni ja 3-5., 10-13., 17-19, 24-28. juuli ning hageja I ka 29-31.juuli. Kuna hagejad viibisid ligikaudu pool juunist ja pool juulist kostja juures, ei ole hagejate nõue nimetatud aja eest ülalpidamise saamiseks põhjendatud. Juunis ja juulis kandsid mõlemad vanemad hagejate kulusid ligikaudu võrdselt.
14.Hagejatel seaduslikul esindajal on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 10.01.2016 kuni 12.06.2016, s.o 5 kuu ja 2 päeva eest. Kuna edaspidi tasutav elatis on 130 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise perioodil on elatise arvestamise alused samad, tuleb ka tagasiulatuva elatise ühe kuu kohustuseks arvestada 130 eurot. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 659 eurot (5 kuud x 130 eurot + 9 eurot 2 päeva eest). Apellatsioonkaebus
15.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks mõlema hageja kasuks vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti paluvad hagejad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate taotluse välja mõista kostjalt mõlema hageja kasuks tagasiulatuva elatise 1789 euro ulatuses ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista perioodi 10.01.2016-12.06.2016 eest hagejate kasuks välja elatis 1089 eurot (5 kuud x 215 + 14 eurot 2 päeva eest). Samuti paluvad hagejad tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus jättis hagejate menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Hagejad paluvad jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
16.Maakohus kohaldas ebaõigesti perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-t 1 ja vähendas alusetult väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 sätestatud aluseid elatise vähendamiseks ei esine. Ülalpidamisvõime on seotud vanema varalise olukorraga. Kostja ei ole töövõimetu ja rahvastikuregistri andmetel ei ole tal teisi lapsi peale hagejate. Kostja ei ole seda ka väitnud ja ka maakohus ei tuginenud ühelegi võimalikule põhjusele. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal ei ole sissetulekut.
17.Maakohus põhjendas elatise summa vähendamist ebaõigesti sellega, et hagejad elavad koos emaga sotsiaalpinnal. Kohtu järeldused on meelevaldsed. Ka kostjal on võimalik taotleda elamiseks sotsiaalkorterit või toetusi. Kui vanem ei suuda elatist tasuda, tuleb tal oma püsikulud, sh elamiskulud üle vaadata. See ei ole alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vanem peab lapsele andma ülalpidamist oma halvast varalisest seisundist hoolimata.
18.Maakohus rikkus tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Otsuse kohaselt on kostja tõendanud, et tema bruto töötasu on 840 eurot. Riigi õigusabi taotluses kinnitas kostja aga, et tema igakuine netosissetulek on 1000 eurot kuus. Seega on kohtu otsus ja kostja kinnitus vastuolulised. Netosissetulek 1000 eurot kuus on Eesti keskmisest suurem ja kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta on sellest lähtudes 333,33 eurot kuus. Seega ei ole elatise miinimummääras maksmine kostjale ebamõistlikult koormav ega pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit.
19.Ka tagasiulatuva elatise määramisel tuleb elatise suuruseks lugeda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o käesoleval hetkel 215 eurot kuus. Hagejad paluvad ringkonnakohtul suurendada tagasiulatuvat elatist ja mõista mõlema hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis 1089 eurot (5 kuud x 215 + 14 eurot 2 päeva eest). Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
palub
jätta
selle
rahuldamata
ja
Ringkonnakohtu seisukoht
21.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 130 eurot kuus ja tagasiulatuvalt elatise 659 eurot, samuti osas, mille järgi tuleb elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole, kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata ja kohtuotsus tunnistati viivitamata täidetavaks igakuise elatise väljamõistmise osas.
22.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis mõlema hageja hagi rahuldamata elatise saamiseks 130 eurot ületavas osas kuus ja osaliselt tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise osas, s.o osas, millega kohus jättis välja mõistmata tagasiulatuvalt elatise 430 eurot kummagi hageja kasuks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
24.TsMS § 392 lg-s 1 on sätestatud eelmenetluse ülesanded ja nende kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
25.Hagejad esitas kostja vastu nõuded igakuulise elatise saamiseks alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 2460 eurot.
26.Kostja leidis vastuses hagiavaldusele (I kd lk 54-57), et hagejate nõuded saaks rahuldada ainult edasiulatuva elatise väljamõistmise osas, sest lapsed on elanud varasemalt vaheldumisi ühe või teise vanema juures, olles selle vanema ülalpidamisel, kelle juures nad parajasti viibisid. 12 kuu jooksul on kostja kandnud lastega seotud kulusid 4482,17 euro
ulatuses. Samuti tugines kostja sellele, et ta on tasunud ja tasub jätkuvalt hagejate lasteaia kohatasu 52,46 eurot, millele lisandub toiduraha 1,79 eurot päevas ja ühe hageja huviringi tasu 17 eurot kuus, samuti on kostja ostnud lastele riideid ja jalanõusid.
27.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 102 lg-t 1 ja vähendas alusetult kummagi hageja kasuks väljamõistetavat elatist 130 euroni. Eelmenetluses ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mis oleks andnud kohtule aluse PKS § 102 järgi igakuulise elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus arutas asja kohtuistungil 11.10.2016, kus kostja väitis kohtuistungi lõpus, et tema sissetulek on 800 eurot kuus, pärast elatise maksmist jääb talle 100 eurot ja korterikulud on 200 eurot. (protokoll I kd lk 164-165). Kostja ei taotlenud elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära ja maakohtul ei olnud õigust elatise suurust omal algatusel vähendada. Seetõttu ei ole maakohtu otsus seaduslik.
28.PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus jättis tähelepanuta, et PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
29.Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu või tal oleks teisi lapsi peale hagejate, keda ta peaks ülal pidama. Kui lähtuda maakohtu poolt Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) tõendi (I kd lk 166) alusel arvestatud netotöötasu suurusest 682 eurot ning põhimõttest, et kostja peab kasutama enda ja laste ülalpidamiseks vahendeid ühetaoliselt, puudub ikkagi alus elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest kostja ja kummagi lapse ülalpidamiseks saab nende andmete järgi kasutada vahendeid 227,33 eurot (682:3), mis ei ületa hagi esitamise ajal kehtinud miinimumelatise suurust.
30.Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et EMTA tõend ei pruugi kajastada kostja sissetulekuid õigesti. Nimelt kinnitas kostja 16.09.2016 taotluses riigi õigusabi saamiseks, et tema netosissetulek on 1000 eurot kuus (I kd lk 51). Sellisel juhul on kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta 333, 33 eurot kuus (1000:3). EMTA andmete ja kostja kohtuistungil esitatud väidete ebaõigsusele viitab ka see, et kostja väitel on ta teinud laste ülalpidamiseks kulutusi 2015.a, mil lapsed viibisid tema juures järgmiselt: 2015.a juunis 525 eurot, juulis 486,52 eurot, augusti 531,39 eurot, septembris 353,93 eurot, septembris 353,93 eurot, oktoobris 885,81 eurot, novembris 661,65 eurot ja detsembris 429 eurot (I kd lk 55-56). Sellistes summades laste ülalpidamiskulude kandmine lisaks kostja enda ülalpidamiskuludele näitab, et elatise maksmine miinimummääras ei ole kostjale koormav ja see ei pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Seda kinnitab ka kostja apellatsioonkaebuse vastuses märgitu, mille kohaselt ta on valmis maksma hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele maakohtu poolt välja mõistetud summa 130 eurot ühe lapse kohta ja on valmis vahetult kandma laste kulutusi 85 euro ulatuses lapse kohta kuus (II kd lk 49 pöördel).
31.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et vanema osa arvestamisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi saada sissetulekut, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tema sissetulek on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma
vajadusi piirama ning nagu juba eelnevalt märgitud, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem peab olenemata oma varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Selliseid põhjusi ringkonnakohus käesolevas asjas ei tuvastanud. Selleks ei saa olla ka asjaolu, et hagejad elavad koos emaga sotsiaalpinnal, nagu leidis maakohus.
32.Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei anna alust ka asjaolu, et kostja soovib vahetult kanda osa laste ülalpidamiskuludest. See on võimalik üksnes siis, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab selleks nõusoleku. Hagejad elavad koos emaga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et ema ei soovi, et kostja maksaks lasteaiatasu ja huvitegevuse eest ning ostaks lastele riideid ja jalanõusid. Ema väitel oli vanematel küll kokkulepe, et kostja maksab lasteaiatasu, kuid kostja seda korrektselt ei täitnud ja tekkis võlg, mille tasus laste vanemate eest Nõmme Linnaosa Valitsus. Kostja poolt lastele ostetud riided ja jalanõud ei ole olnud sobivas suuruses või on ostetud ebavajalikke asju (I kd lk 164). Lastest eraldi elav vanem peab täitma lapse ülalpidamiskohustust selliselt, et ta maksab lapse ülalpidamiseks vajaliku raha teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kuna hagejad elavad emaga, peab emal olema võimalus otsustada, milliseid laste vajadusi ta makstava elatise arvel rahuldab.
33.Eeltoodud asjaoludel tuleb hagejate nõuded elatise saamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras rahuldada ja kostjalt alates 13.06.2016 välja mõista kummagi hageja kasuks elatis 215 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestuse aluseks võtta sama määr. Maakohus tuvastas, et hagejatel on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 10.01.2016-12.06.2016, s.o 5 kuu ja 2 päeva eest. Seda seisukohta ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 2016.a oli elatise miinimumsuurus 215 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 1089 eurot (5 kuud x 215 + 14 eurot 2 päeva eest).
34.Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude jaotuse osas. Seaduses ei ole sätestatud võimalust jätta hagejate elatisenõude menetlemisega seotud kulusid hagejate seaduslikuks esindajaks oleva ema kanda, nagu seda tegi maakohus. TsMS § 173 lg 1 järgi märgitakse kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 198 lg 1 järgi on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik. Hagejate seaduslik esindaja ei ole menetlusosaline.
35.Maakohus leidis ekslikult ka seda, et elatise nõude asi on hagiline abieluasi ja kohaldas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 164 lg-t 1. TsMS § 102 lg 1 järgi ei ole tegemist hagilise abieluasja, vaid ülalpidamisasjaga (TsMS § 103 lg 4). Alaealise lapse ülalpidamine ei ole abieluga seonduv kohustus. Seega tuleb maakohtus kantud menetluskulude jaotamisel kohaldada hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg-t 1, mille alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Asjaolu, et kostja põhjustas hagejate kohtusse pöördumise, ei anna alust jätta maakohtu menetluse kulusid täies ulatuses kostja kanda, nagu taotlevad hagejad apellatsioonkaebuses.
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
37.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p 21).
38.Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2016 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabikulud võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest.
39.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalia Lausmaa taotluse kohaselt tegi ta apellatsioonimenetluses toiminguid kokku 2,5 tunni ulatuses, millest 1 tund kulus konsultatsioonile kliendiga ja 1,5 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 100 eurot, lisandub käibemaks 20 eurot.
40.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 120 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1).
41.Kostjalt tuleb välja mõista riigituludesse 120 eurot riigi õigusabi kulude hüvitamiseks ja kostjal tuleb hüvitada riigi õigusabikulud võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus tuleb tasuda 10 eurot.
42.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab kostjale apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid. Kostja ei ole taotlenud nende asja juurde võtmist. Reet Allikvere