Hageja I: Xxxx (isikukood xxxx) Hageja II: Xxxx (isikukood xxxx), hagejate seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxx menetlusabi taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada Xxxx ja Xxxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.Välja mõista Xxxx hagejate Xxxx ja Xxxx kasuks menetluskulud 360 eurot.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus hagejatele, kostjale kätte ja edastada teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. I Menetlusabi taotluse lahendamine
1.Xxxx esitas 04.08.2017.a Harju Maakohtule taotluse menetlusabi saamiseks ning teatise taotleja majandusliku seisundi kohta. Kuivõrd kohtule jäi kostja taotlus ebaselgeks, palus kohus kostjal seda täpsustada. 11.08.2017.a teavitas kostja, et kuivõrd tema sissetulek on vaid 500 eurot kuus, palub ta teda vabastada kõikidest kuludest – välja mõistetud 120 eurot (riigi kulul määratud esindaja tasu) ning hagejate menetluskuludest. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus, tutvunud esitatud menetlusabi taotlusega ja asja materjalidega, leiab, et menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest.
4.TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 5 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. TsMS § 181 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
5.Menetlusabi taotluse kohaselt soovib kostja vabastust kõikide kulude kandmisest, sh vabastust hagejate menetluskulude ja riigi kulul määratud esindaja töötasu tasumisest. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd käesoleval hetkel on kostja soovinud menetlusabi kulude kandmiseks, millest vabastamist tsiviilkohtumenetluse seadustik käesolevas menetlusstaadiumis ette ei näe. TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt on võimalik menetlusabi saada riigilõivu või kautsjoni tasumisest vabastamiseks või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmiseks. Kostja on aga soovinud vabastust hagejate menetluskulude kandmisest. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud taotlus põhjendatud, kuivõrd vastavalt TsMS § 162 lg 1 lasub kostjal kohustus hüvitada hagejate apellatsioonimenetluse kulud hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ning kohtul ei
ole võimalik kostjat nimetatud kulude kandmisest vabastada. Lisaks, ei ole Harju Maakohtul võimalik kostjat vabastada ka riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu hüvitamisest, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on kostja menetlusabi taotluse 07.12.2016.a määrusega osaliselt rahuldanud, millega andis kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada see pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lõpplahendi jõustumist 12 kuu jooksul. Nimetatud otsuse on teinud Tallinna Ringkonnakohus 15.02.2017.a otsusega, millega on kostjalt välja mõistetud riigi kulul määratud esindaja kulu 120 eurot, mille kostja kohustub tasuma 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igas kuus 10 eurot.
6.Lähtudes eeltoodud põhjendustest jätab kohus Xxxx taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks rahuldamata.
7.Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).
II Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.20.10.2016.a otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.02.2017.a otsusega Harju Maakohtu 20.10.2016.a otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate hagi kostja vastu elatise saamiseks 130 eurot ületavas osas kuus ja osaliselt tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise osas, s.o osas, millega kohus jättis välja mõistmata tagasiulatuvalt elatise 430 eurot kummagi hageja kasuks, samuti osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Seega jäid maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning hagejate apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Otsus on jõustunud 24.03.2017.a.
2.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 360 eurot. Hagejate esindaja on õigusabi osutanud 3 tunni ulatuses, tunnihinna määraga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
4.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
6.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 360 eurot. Hagejate esindaja on õigusabi osutanud 3 tunni ulatuses, tunnihinna määraga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Hagejate esindajal on kulunud 30 minutit maakohtu otsuse analüüsile ning 2h 30min apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud ringkonnakohtus esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses ringkonnakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
7.Kohus leiab, et hagejate ringkonnakohtu menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud mahus 3 tundi summas 360 eurot (3h x 120 eurot/h).
8.Eeltoodust ja TsMS § 138 lg 1-2, § 144 p 1, § 174 lg 8, § 175 lg 1, § 177 lg 1 p 2 tulenevalt tuleb hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldada ning Xxxx välja mõista hagejate Xxxx ja Xxxx kasuks hagejate apellatsioonimenetluskulud 360 eurot.
9.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.