Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-16-4447

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXX esitas 20. märtsil 2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX vastu alaealise lapse XXXX suhtes otsustusõiguse üleandmiseks lapse elukoha, tervise ja huvialaringide osas avaldajale. Kohus jättis 24. märtsi 2016. a määrusega rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus võttis 5. aprillil 2016 avalduse menetlusse ning peatas 14. septembril 2016 menetluse kuueks kuuks, s.o kuni 14. märtsini 2017. Avaldaja esitas 29. jaanuaril 2017 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna lapsevanemad on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe lapse elukorralduse osas. Seetõttu ei soovi avaldaja enam kohtumenetlust jätkata. Kohus uuendas 31. jaanuaril 2017 menetluse ning küsis puudutatud isikult XXXXlt seisukohta menetluse lõpetamise kohta. XXXX teavitas kohut 10. veebruaril 2017, et ta on nõus menetluse lõpetamisega ning ei soovinud menetluskulude välja mõistmist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

2-16-4447 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.