1.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Muuta Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-50652 Xxxx (isikukood xxxx) välja mõistetud igakuise elatise suurust ning:
3.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx ́u kasuks alates 04. oktoobrist 2016.a igakuine elatis summas 190 eurot (ükssada üheksakümmend eurot) kuus. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast lapsetoetuse summast. Elatis on välja mõistetud kuni Xxxx ́u täisealiseks
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette kuu esimeseks (1.) kuupäevaks. Elatis tuleb kanda Xxxxarvelduskontole IBAN XXXXXXXXXXX, selgitusega “Xxxx elatis” ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Xxxx esitas 04.10.2016 hagi Xxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja vanemate kooselu lõppes juba aastaid tagasi. Vanematel on hageja suhtes ühine hooldusõigus. Hageja elab koos oma seadusliku esindajaga. Harju Maakohtu 03.12.2014.a. määrusega tsiviilasjas number 2-14-50652 on kinnitatud vanemate kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja hagejale alates juulist 2014.a. elatist summas 100 eurot kuus. Kostja ei ole elatist maksma kohustavast kohtumäärusest kinni pidanud ning hageja seaduslik esindaja on kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist pidevalt küsima pidanud. Olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Nimelt sündis hageja seaduslikul esindajal xxxx .a. laps, kelle suhtes on hageja seaduslikul esindajal samuti ülalpidamiskohustus. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on suurenenud ka hageja kulutused, kuna nüüd on hageja juba koolilaps. Lisaks kõigele muule on oluliselt suurenenud ka seadusega kehtestatud minimaalne elatis, mis 2014.a. oli 177,50 eurot ja käesoleval aastal juba 215 eurot.
2.Hageja palub Harju Maakohtu 03.12.2014.a. määrusega tsiviilasjas number 2-1450652 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmist 115 euro võrra kuus ning välja mõista Xxxx Xxxx kasuks alates 04.10.2016.a. summas 215,00 eurot kuus kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja ei ole nõus hagis esitatud nõuetega. Vastavalt Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-14-50652 (03.12.2014) maksab kostja hagejale igakuiselt elatist 100 eurot. Hageja esindaja pole arvestanud asjaoluga, et lisaks hagejale omab kostja kohustust veel kahe lapse ees. Mistõttu pole kostja suuteline maksma suuremat elatist. Hetkel on kostja töötu. Varasemalt töötas kostja Xxxx OÜ-s xxxx , kus tema tööleping lõppes seoses hooaja lõpuga 2015 aasta oktoobrikuus. Peale seda on kostjal ka aegajalt esinenud raskusi elatise maksmisel, mis on tinginud ka elatisraha ülekannete viibimisi. Samuti pole kostja alates sellest ajast olnud võimeline kandma oma teiste laste ülalpidamiskohustust, mis on asjaolude tõttu jäänud ainult kostja abikaasa kanda. Kuna teeehituse valdkonnas on keeruline (pea võimatu) talvehooajal tööd leida, oli
kostja töö kaotamise järgselt arvel töötukassas, et leida võimalusel tööd muus valdkonnas. 2016 aasta jaanuaris sündis kostjal laps enneaegsena ning seoses keeruka sünnituse ning abikaasa pika taastumisega sünnitusjärgselt jäid pooleli kostja tööotsingud ning kostja jäi ise koduseks, et hoolitseda vanemate laste eest. Sellest tulenevalt puudub kostjal stabiilne sissetulek, mistõttu on ka hageja elatise maksmise kohustuse täitmisel aeg-ajalt aidanud kostjat tema abikaasa.
4.Kostja esitas vastuhagi elatise vähendamiseks. Lähtudes asjaolust, et 2016 aastal on minimaalne elatis 215 eurot kuus ning PKS §102 lg 2 sätestatust jäävad kostja teised kaks last võrreldes hagejaga vähem kindlustatud olukorda. Sellega seonduvalt palub kostja elatise suurust vähendada 71,7 euroni kuus. Kuna hageja esindaja ning kostja nägemus antud olukorras on väga erinev, siis kompromissiks kostja võimalust ei näe. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Elatis suureneb 115 eurot võrra, seega on põhihagi hind 1035 (9x115 eurot), vastuhagi hind 645,30 (9x71,70).
6.Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-50652 (t lk 19 jj) on Xxxx (edaspidi ka kostja) välja mõistetud Xxxxu (edaspidi ka hageja) kasuks igakuine elatis summas 100 eurot kuus.
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja elab käesoleval ajal oma emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ela lapsega koos ja on kohustatud tema ülalpidamiseks maksma igakuist elatist. Pooltel on erimeelsused elatise suuruses.
8.Hageja palub suurendada 03.12.2014 kohtuotsusega välja mõistetud elatise määra 115 euro võrra ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimummääras, so 2016 a. 215 eurot kuus.
9.Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel.
10.TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast.
11.Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade
juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-3311).
12.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Nimelt sündis xxxx .a hageja seaduslikul esindajal juurde teine laps, kelle suhtes on hageja seaduslikul esindajal samuti ülalpidamiskohustus ja hageja ema viibib lapsehoolduspuhkusel ja saab emapalka. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga (2014) on suurenenud ka hageja kulutused, kuna nüüd on hageja juba koolilaps. Lisaks väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on lapse vajadused oluliselt kasvanud, kooliasjad, trennid, huviringid jne. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvades. Samuti on üldteada, et koolilapse kulud on kordades suuremad kui koolieeliku kulud. Koolilapse eluviis on aktiivsem, riietus mitmekesisem ja hobid on tunduvalt suuremate kuludega võrreldes eelkooli ajaga (enne 2015), samuti on hagejale vaja osta koolitarbeid ja lapse kasvades lisanduvad ka jooksvalt muud igapäevased kulutused.
13.PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot, RT I, 22.12.2015, 51.
14.Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummäära, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejal tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
15.Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
16.Kostja märgib vastuhagis, et ta on töötu ja tal on teisi ülalpeetavaid, mistõttu pole kostja suuteline maksma suuremat elatist kui 71,70 eurot kuus. Kostja palub vähendada 03.12.2014 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust (100 eurot kuus) summani 71,70 eurot kuus.
17.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises
määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
18.Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja täies elujõus terve ja tööealine inimene, mistõttu kohtul puudub alus eeldada, et kostjal ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut teenida.
19.Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Kostja ei ole kohtule esitanud kostja teiste laste ülalpidamiskulusid, mistõttu puudub võrdlus, et hinnata laste olukordi. Tõendamise kohustus on poolel endal. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu PKS § 102 lg 2 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla miinimummäära sellel alusel põhjendatud. On ebatõenäoline, et kostja praegune abikaasa kannab võõra lapse ülalpidamiskohustust ja jätab enda lapsed vajaliku ülalpidamiseta, kui Kostja perekonnal ülalpidamisvõime puuduks. Kostja abikaasal endal sündis laps 2016 aasta jaanuaris, kes vajab ülalpidamist, samas olid Kostjal alates 2014 aasta kokkuleppe sõlmimisest teada millised on tema ülalpidamiskohutused kõigi tema laste osas. Kostjal on olnud alates 2014 aastast piisavalt aega leida tasuvamat tööd kas ühel töökohal või mitmel töökohal töötamise kaudu. Laste eostamisel tuleb võtta ka vanemlik vastutus ja planeerida laste üleskasvatamise nõuetekohasel viisil ja lastevanematel hinnata kas vanemad on suutelised ka kõik lapsed nõuetekohaselt üles kasvatama. Kostjal oli last eostades teada sündinud laste ehk ülalpeetavate arv ja Kostjal oli piisav aeg ette valmistada st leida tasuvam töö või suurem sissetulek. Kostja ei saa arvestada, et tasudes alla miinimum summas elatist oleks selline sissetulek jätkusuutlik ja kõiki laste vajadusi rahuldav. Üldteada on et laste kasvades kasvavad ka kulutused lastele ja et alaealised lapsed ise enda ülalpidamiseks sissetulekut ei muretse. Lastele ei ole võimalik igapäevastest esmavajadustest keelduda või loobuda põhjendustega, et vanemal sissetulekut pole või see on puudulik. Isegi kui kostja oleks tõendanud, et kostja abikaasa kannab hageja hooldamise kohustust, tuleneb PKS §-st 96, et ülalpidamist on
kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
20.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (mis ei tähenda et võrdselt).
21.Eelnevast tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata, põhjendatud on elatise nõue 215 eurot kuus.
22.Kohtu hinnangul on samas võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Arvestades miinimummääras elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 25 eurot, on igakuise elatise suurus 190 eurot.
23.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot kuus. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast (kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus).
24.Kuna kohtuotsus on edasikaevatav, siis kohus ei pea põhjendatuks TsMS § 445 lg 1 sätestatud diskretsiooni alusel kohtuotsust viivitama täidetavaks tunnistada.
25.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.