Tsiviilasja number
2-16-11416
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.02.2017, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Tsiviilasi
TO hagi TO vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TO apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja: TO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Harry Ots 25.01.2017
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 26.07.2016 esitas TO (hageja) Harju Maakohtule hagi TO (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte abielu, jätta pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimi muutmata, edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Harju Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 01.08.2015 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku poolt ning abiellumist tõendab samal päeval välja antud tõend nr 4522015/9 ja abielukanne nr 452-32-2015/9. Hageja kinnitas kohtule, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja on alates märtsist 2015 ehk enam kui aasta aega elanud lahus. Pooled on elanud erinevates riikides. Kuigi poolte suhted polnud juba aastaid head, üritas hageja alati tõusetunud probleeme lahendada ning abielulist kooselu jätkata, kuid kostja käitumine muutis selle võimatuks. Hageja ei soovi enam abielu jätkata. Edasine menetluse käik 5.08.2016 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 21.08.2016 isiklikult kätte toimetatud. Kohus kutsus pooled kohtuistungile 31.08.2016 kell 10:00. Kostja teatas 31.08.2016 kohtule kell 8:28 saadetud e-kirjaga, et ta ei saa kohtuistungile tulla, kuna tal on palavik ja peavalu, samuti on kostjal diagnoositud raske depressioon. Kohus kuulas hageja ära 31.08.2016 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja abiellusid siis, kui enam koos ei elatud. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kostja on soovinud, et hageja maksaks talle kohtusse abielu lahutama tuleku eest raha ning on hagejat ka ähvardanud. Hageja palub abielu lahutada. Kohus pidas põhjendatuks, arvestades kostja tervislikku seisundit, kuulata kostja ära kirjalikult ja esitas kostjale 31.08.2016 e-kirjaga küsimused, millele palus vastata hiljemalt 15.09.2016. E-kiri on saadetud kostja e-posti aadressile, millelt kostja on kohtuga käesolevas kohtumenetluses korduvalt suhelnud. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud ning pole ka põhistanud kohtule vastamata jätmist. Maakohtu otsus 27.09.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja lahutas poolte abielu, milline on sõlmitud 01.08.2015 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku JT poolt ning mille kohta on koostatud tõend nr 452-2015/9 ja tehtud abielukanne nr 452-32-2015/9. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud ja ühe abikaasa elukoht on Eestis. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on teatanud, et ta ei saa 31.08.2016 kohtuistungile tervislikel põhjustel ilmuda, kuid ei ole esitanud vastust kohtu küsimustele ka kirjalikult. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kuna hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, siis puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Kostja ei ole kohtu küsimustele kirjalikult vastanud ja kostja niisugusest hoiakust järeldas kohus, et kostja hoiab aktiivsest kohtumenetlusest teadlikult kõrvale. Ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leidis kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast pidas kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohus märkis, et on jõudnud kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohus leidis seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab
abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 26.10.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 27.09.2016 otsus ja saata asi esimese astme kohtul uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et hageja hagi oli tingitud ühest vastastikusest armukadeduse hoost ning tema kooselu hagejaga ei ole lõppenud, rääkimata pöördumatust lõppemisest, kuna ta armastab oma abikaasat ning soovib temaga edasi elada. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud õigusnorme ega ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus on rikkunud TsMS § 414 lg-t 1, kuna ei ole piisavalt välja selgitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja sai hagi koos kohtukutsega kätte 21.08.2016. Kostja tunnistab, et seoses abikaasast lahusolekuga põeb ta depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäiret ning abikaasa hagi oli talle täielikuks šokiks. Kostja teavitas kohut põhjusest, miks ta ei saa osa võtta 31.08.2016 kohtuistungist ning lisas tõendi ärevushäire kohta. Ajavahemikul 05.09 kuni 16.09.2016 oli kostja samuti haige (Lisa 1 – Viimsi Perearstikeskuse arstitõend), mistõttu ta ei saanud kohtule 15. septembriks 2016 vastata. Kostjale jääb arusaamatuks, miks maakohus nii tähtsas asjas nagu on abielu lahutamine, vastaspoolt ära ei kuulanud (TsMS § 346 lg 2), kiirustas ning rajas otsuse ainult ühe poole emotsionaalsele seletusele. Maaohus on rikkunud PKS § 67 lg-t 1. Kohtul puudusid tõendid, et poolte abielulised suhted oleks pöördumatult lõppenud ning pooled ei soovi oma kooselu taastada. Kohtule oli teada ainult üks fakt, mida pooled ka ei eita, et seoses õpingute ja tööga asutakse üle aasta eri riikides. Kohus ei tundnud mingit huvi selle vastu, kui tihti iga kuu pooled teineteisel sellel ajal külas käisid ning mitte üheks päevaks, mis kinnitab kooselu jätkumist, või arvas kohus, et pooled lõpetasid pöördumatult oma kooselu kristliku laulatusega 01.08.2015. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud PKS § 67 lg-t 2, mille kohaselt abieluliste suhete lõppemise eelduseks on, et abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kostja leiab, et pooled elavad eraldi 21.augustist 2016, kui ta sai hagiavalduse. Samuti on kohus rikkunud PKS § 67 lg-t 3, mille kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata või alternatiivselt, kui kohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täielikult või osaliselt tühistada, teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 27.09.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.
TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Poolte suhted pole paranenud ka peale maakohtu otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuses pole toodud esile selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada kostja soovi hagejaga lepitust otsida. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib hageja, et kostja pole teinud ühtegi sammu, millest järeldada, et sooviks leppida. Kostja on hagejat 29.09.2016 saadetud sõnumis ähvardanud, mille kohaselt peab hageja enne lahutuse saamist taluma veel palju ebameeldivusi. Samuti ei pidanud kostja hagejat meeles isegi sünnipäeval. Hageja on oma tuleviku seostanud tööga Inglismaal. Hageja ei ole avaldanud, et oleks plaanis lähiajal asuda elama Eestisse. Maakohtul ei olnud võimalik kostjat isiklikult ära kuulata TsMS § 346 lg 2 kohaselt, kuna kostja maakohtusse ei ilmunud ega vastanud mõjuva põhjuseta ka kirjalikult esitatud küsimustele. Kostja on ringkonnakohtu istungil ära kuulatud. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tundis ennast Inglismaal klaustrofoobilisena ning seal ta elada ei soovi. Kostja ringkonnakohtus antud seletus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei ole abielu jätkamine enam võimalik. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.