Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

2-16-17248 Hageja vajadused on aasta aastalt suurenenud ja hageja seaduslik esindaja ei suuda enam üksinda hageja vajadusi täita, seega on vajalik ka kostja poolset panust. Hageja on 9-aastane, õpib ja käib huviringis. Hageja vajab igapäevaselt taskuraha 3 kuni 5 eurot päevas. Kõige rohkem kulub raha lapse riietele ja jalanõudele, mida on vaja 2-3 korda õppeaasta jooksul osta, sest asjad jäävad ruttu väikseks. Huviringi peale läheb igakuiselt 18 eurot. Samuti on koolis väljasõidud, millele kulub tavaliselt 15-20 eurot. Eluaseme kuludeks kulub 25 eurot ühe inimese peale kuus. Lisaks on vaja talveperioodiks puid osta ja lapsel on peale õppeaasta algust vaja samuti osta koolitarbeid kirjatarvete näol. Hagejal on 2 ülalpeetavat. Hageja palub tunnistada K-K.S. põlvnemist kostjast M.M. ning välja mõista kostjalt M.M.ilt igakuine elatis hageja K-K.S. ülalpidamiseks 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni tema täisealiseks saamiseni alates hagi esitamisest. Pärnu Maakohus võttis 16.11.2016.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Kostja vastas hagiavaldusele 24.11.2016.a. Kohus pidas 12.12.2016.a tsiviilasjas eelistungi ning 13.12.2016.a määrusega kohus kohustas hagejat tasuma asja läbivaatamise kulude katteks ettemaksuna kohtu tagatiste kontole ekspertiisikulu. Avaldus Hageja esitas 20.01.2017.a avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud hageja esitatud avaldusega leiab, et hageja hagi tagasivõtmise avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna hagimenetlus on eelmenetluse staadiumis. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata K-K.S. avaldus M.M. vastu. TsMS § 336 lg 4 alusel kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Kohtu hinnangul, kuna hageja seaduslik esindaja P.S. on varasemalt kohtuga suhelnud e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx, ei ole kohtul kahtlust hageja seadusliku esindaja isikus. Lisaks on kohus hageja seadusliku esindajaga telefoni teel suhelnud ning P.S. on kohtule kinnitanud, et soovib menetluse lõpetada. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne eelmenetluse lõppu. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab hagejale, et uuesti kohtule hagiavalduse esitamisel ülalpidamise ja põlvnemise nõudes on hagejal võimalik esitada menetlusabi taotlus, millega hageja taotleb ekspertiisikulude kandmist riigi poolt.

2-16-17248 TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja taotluse alusel ning kohtule teadaolevalt kostja ei ole asunud tasuma ülalpidamist hagejale. Kohtu hinnangul kostjal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.