Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Kohtujurist
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2017. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-18398
Tsiviilasi
XXXX avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht: XXXX, e-post: XXXX), lepinguline esindaja XXXX, e-post: XXXX Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Marika Jaanson, e-post: [email protected] Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, aadress: Tulika 33B, 10615 Tallinn Harju maakond, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu 1(3)
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 07.12.2016 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Alaealise lapse XXXX, sünd. XXXX isa, XXXX suri 21.07.2016. Tallinna notar Erki Põdra 12.10.2016 koostas ja tõestas pärimistunnistuse, mille järgi on 21.07.2016 surnud XXXXe pärandvara üle läinud võrdsetes 1/3 mõttelistes osades XXXX, XXXX ja XXXXle. Avaldaja palub anda XXXXle kohtu nõusolek alaealise XXXX nimel tema isa XXXX järelt saadud pärandvara jagamiseks ehk sõlmida lapse nimel pärandvara jagamise leping. Kohus võttis avalduse 13.12.2016 menetlusse ja määras alaealisele lapsele esindaja riigi arvel õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. 30.12.2016 esitatud seisukohas leiab Kristiine Linnaosa Valitsus, et alaealise huvid antud menetluses on kaitstud ning eeskosteasutus toetab avalduse rahuldamist. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson on 16.01.2017 esitatud arvamuses seisukohal, et eestkostetava nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimine ei ole lapse huvidega vastuolus ning avalduse võib rahuldada. Lapse ema kinnitas vestluses määratud esindajaga, et pärandvara jagamise osas käivad hetkel läbirääkimised kahe teise pärija esindajaga. Tegelik soov on pärandvara jagada selliselt, et iga pärija omandaks konkreetse asja ja arutatakse võimalikke omavahelisi kompensatsioone tagamaks enamsaadud vara hüvitamist. Pärandvara hulka kuuluvad mitmed kinnistud, vallasvara, kogumispensioni osakud ja ka kohustused. Konkreetne jagamise skeem ei ole senini veel selgunud ja läbirääkimised veel käivad. Pärandvara väljaselgitamiseks on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts läbi viinud pärandvara inventuuri ning koostanud pärandvara nimekirja, mille alusel soovivad pärijad vara jagada. Vara hinnanguline väärtus on 262 331,54 eurot (iga pärija osa 87 443,85 eurot) ning kohustused 51 924,49 eurot (iga pärija osa 17 308,16 eurot). Koostatud on vaid esialgne jaotuse, mil viisil pärandvara jagada. XXXX kinnitusel on pärijatel vajalik veelkord läbi arutada ja hinnata varade väärtus, kuna kohtutäituri hinnangud ei pruugi vastata tegelikule turusituatsioonile. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 132 lg 2 kohaselt tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades (PKS § 133 lg 1). Kohus on seisukohal, et avalduses taotletud tehingu tegemine – pärandvara jagamise lepingu sõlmimine, on põhjendatud ja vastab alaealise lapse huvidele, kohus nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eeskosteasutuse arvamusega ning määratud esindaja seisukohtadega. 2(3)
Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.