Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-16-18743

XXXX esitas 14.12.2016.a Harju Maakohtule avalduse oma lapse nimel tehingu tegemiseks. Taotleb 17.05.2016.a surnud XXXX pensionikontolt osakute sularahas väljavõtmist, et seda saaks kasutada lapse ülalpidamiseks. XXXX pärijaks on tema alaealine tütar XXXX. Lapsele määratud esindaja ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetavad avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 186 lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi teise lõike alusel on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. XXXX ema XXXX suri 17.05.2016.a. Seega on avaldaja lapse ainus hooldusõiguslik vanem. XXXX pärijaks vastavalt Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 07.12.2016.a väljastatud pärimistunnistusele on tema alaealine tütar XXXX. Päritud vara koosneb pensionikontost Swedbank AS-is, mille jääk seisuga 07.10.2016.a on 4676,87 eurot. Pärandil lasuvaks kohustuseks on matusekulud summas 1246 eurot. Avaldaja on huvitatud lapse nimel osakute tagasivõtmisest (s.t rahas väljavõtmisest) kõnealuselt kontolt. Kohtule esitatud kohaliku omavalitsuse arvamusest ja lapse esindaja arvamusest nähtuvalt soovib avaldaja kasutada raha lapse ülalpidamiseks. Isal on kavas lapse toas remonti teha ja soetada lapsele arvuti, mis toetaks lapse arengut ja lihtsustaks koolitööde tegemist. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse isa, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingu tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusoleku alaealise lapse omandisse pärandiga saadud varaga tehingu tegemiseks, s.o emalt pärandvarana saadud pensionikonto osakute rahas väljavõtmiseks. Tuginedes asjas väljaselgitatule leiab kohus, et märgitud raha võib isa kasutada lapse igapäevaseks ülalpidamiseks.

2-16-18743 Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.