Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-3005
Tsiviilasi
AS hagi WS vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. mai 2016. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2340 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AS (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja JS (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat Kostja WS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 9. mai 2016. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta AS taotlus apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS (hageja) esitas 25. veebruaril 2016. a hagi WS (kostja) vastu igakuise elatise 560 eurot saamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja JS ja kostja 22. augustil 2012. a sündinud poeg. Vanemate kooselu lõppes 2013. a aprillis. Suulise kokkuleppe alusel maksis kostja esialgu elatist 400 eurot kuus, kuid alates 2015. a novembrist vähendas kostja omal algatusel väljamaksete summat 100 euro võrra. 2016. a jaanuaris ei täitnud kostja ülalpidamiskohustust üldse ning 2016. a veebruaris maksis 300 eurot.
3.Vastavalt hagis toodud kalkulatsioonile on hageja kulud ühes kuus 1050 eurot, millest kostja kanda on 560 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja tasunud vastavalt hageja esindaja ja kostja kokkuleppele hagejale elatist 400 eurot kuus, kuni hageja käis eralasteaias, ning pärast seda 100 eurot vähem. Kostja on nõus elatise väljamõistmisega kuni 300 eurot ja osaleb selles summas igakuiselt vabatahtlikult hageja ülalpidamises. Kostja hinnangul on hagis toodud kulutused tõendamata. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 9. mai 2016. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 300 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Maakohus tuvastas, et hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud kuludest on lapse eluasemekulud tõendatud 214 euro ulatuses, s.o lapse üürikulu ühes kuus 175 eurot ja kommunaalkulud 39 eurot. Hageja toidukulu 150 eurot kuus on maakohtu hinnangul 3aastase lapse kohta mõistlik ja põhjendatud.
7.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud hageja logopeedi teenuse vajadust ega selle kulusid, samuti kulusid spordile, lapsehoidjale ja transpordile. Maakohtu hinnangul olid tõendamata ka kulud riietele-jalanõudele, mänguasjadele-tarvikutele, ravimitelehügieenitarvetele. Nimetatud kuludest on kulutused transpordile, riietele-jalanõudele, mänguasjadele, ravimitele-hügieenitarvetele sellised, mida hageja seaduslik esindaja ei pea tõendama, kuna neid kulusid tuleb vaieldamatult kanda seoses iga lapsega. Nende kulude osas leidis maakohus, et kuivõrd ühistransport on Tallinnas tasuta, siis linnast väljasõidu mõistlikeks transpordikuludeks tuleb arvestada 10 eurot kuus. Mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas on igakuised kulud riietele-jalanõudele 40 eurot, mänguasjadele 40 eurot ja ravimitele-hügieenile 40 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja põhjendatud kulud kokku on 494 eurot, millest kostja peab kandma poole ehk 247 eurot. Kuna kostja oli nõus elatist tasuma kuni 300 eurot kuus ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasub nimetatud summas elatist ka praegu, rahuldas maakohus TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi 300 euro ulatuses.
Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus maakohtu otsuse tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda.
10.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kulud lapsehoidjale on põhjendamata. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole lapsega kohtunud juba üle 6,5 kuu. Seega lapsehoidjateenuse järgi vajaduse tuvastamisel ei võtnud maakohus eelnimetatud asjaolusid ja tõendeid (kirjavahetusi) arvesse ega andnud hinnangut. Samuti oli kohtuistungil tuvastatud hageja seadusliku esindaja kohustus viibida tööasjus vähemalt 6 korda kuus Ida-Virumaal, mistõttu on vaja jääda üheks ööpäevaks Ida-Virumaale ja mistõttu ei jõua hageja seaduslik esindaja alati last lasteaiast võtma ja seega vajab hageja lapsehoidja teenust. Lapsehoidja teenuse keskmine hind Tallinnas on 6-8 eurot tunnis. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt makstav lapsehoidja tasu 5 eurot tunnis mõistlik ja põhjendatud.
11.Transpordikulude mõistliku suuruse arvutamisel lähtus maakohus võimalusest kasutada Tallinnas tasuta ühistransporti, kuid see põhjendus ei vasta tõele. Tasuta Tallinna ühistranspordi kasutamise võimalus on vaid Tallinna elanikena registreeritud isikutel. Hageja elab koos emaga Viimsi vallas, mistõttu ei ole hageja seaduslikul esindajal õigust kasutada tasuta ühistransporti selleks, et viia last lasteaeda, lasteaiast koju ja muudesse kohtadesse. Kohus ei ole põhjendanud, miks peab hageja seaduslik esindaja kasutama lapse transportimiseks ühistransporti. Hageja seaduslik esindaja kasutab lapse transportimiseks sõiduautot, mis võimaldab oluliselt säästa aega lapse hommikuti lasteaeda ja õhtuti koju viimisel. Seega maakohtu mõistlikeks transpordikuludeks arvestatud 10 eurot kuus on oluliselt väiksem reaalsetest transpordikuludest (70 eurot kuus). Kummagi vanema osa on sel juhul on 35 eurot.
12.Maakohus on oluliselt vähendanud tõendatud eluasemekulusid põhjendades seda asjaoluga, et nimetatud kulude hulka on arvestatud ka gaasiküttekulud, kuna tõendid on esitatud nende kuude kohta, kus köetakse (oktoober kuni veebruar). Hageja elab oma emaga majas, kus gaasiküttekulud on aastaringsed ja keskmine kommunaalarve viimase 12-kuise perioodi eest (märts 2015 kuni veebruar 2016) on 108,4 eurot. Eluasemekulude hulka kuuluvad ka televisiooniarved (10,98 eurot kuus), signalisatsiooniarved (12,72 eurot kuus) ja korteri üür (350 eurot kuus), mis olid maakohtule esitatud, kuid on jäeti arvestamata. Kokku moodustavad eluasemekulud 482,13 eurot kuus, millest hageja osa on 241,5 eurot.
13.Hageja vaidleb vastu maakohtu poolt arvesse võetud igakuistele kuludele riietele ja jalanõudele. Maakohus jättis arvestamata, et 3-aastasele kasvavale lapsele tuleb vähemalt iga kuue kuu tagant osta kõik uued jalanõud (rihmikud lasteaeda, kummikud, kinnised õuekingad ja suveks lahtised sandaalid, tossud) ehk siis ainult jalanõudele iga kuue kuu tagant kulub 250 eurot.
14.Hageja ei nõustu, et mänguasjadele võib kuluda vaid 40 eurot ning ravimitele ja hügieenile ja muudele vajalikele asjadele 40 eurot. Hageja apellatsioonkaebuse lisades on toodud tegelikud kulud.
15.Hageja ei ole nõus sellega, et maakohus ei arvestanud lasteaiakulu, mis on igakuiselt 87,66 eurot. Samuti ei arvestanud maakohus lapse arendavad tegevusi/meelelahutust (teater, kino), mille peale kulub igakuiselt 50 eurot.
16.Juhindudes Riigikohtu seisukohast 8. jaanuari 2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, tuli maakohtul välja selgitada lisaks lapse vajadusele ka mõlema vanema varalist seisu.
17.Lisaks rikkus maakohus selgitamiskohustust ning jättis hageja õigused ja huvid kaitseta. Toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks selgitanud hagejale riigipoolse menetlusabi andmise võimalusi ja nõudeid taotluse esitamiseks ning tõendite esitamise korda või teinud ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2). Lisaks võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda ise tõendeid (TsMS § 230 lg 3 ja lg 4 ja 5 ning TsMS § 405 lg 1 p 8). Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10,
9.märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16, ja 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult (vt Riigikohtu
8.jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema vastava kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Seega tuleb hageja ülalpidamisnõude lahendamisel anda hinnang vanemate võimalustele last üleval pidada.
21.Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis vastab maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele ja kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Maakohus on tuvastanud hageja vajaduste suuruseks 494 eurot, millest kostja peaks kandma poole ehk 247 eurot. Kuna kostja oli nõus maksma elatist 300 eurot, on maakohus hagi vastavas summas rahuldanud ehk mõistnud kostjalt välja elatise hageja tuvastatud vajadustega võrreldes suuremas ulatuses. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja see tähendab, et hagejal on võimalik igakuiselt enamsaadud 53 euroga katta neid kulutusi, mida maakohus tema arvates põhjendamatult arvesse ei võtnud. Kolleegiumil ei ole eeltoodut silmas pidades põhjust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda nende pinnalt hagi rahuldamise ulatuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohtale. Hageja mittenõustumine kohtu hinnangutega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu
otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata.
22.Kaebuses väljendatud pahameel selle üle, et kohus ei ole otsuse langetamisel arvestanud hageja ema töökohast tingitud vajadusega palgata hagejale lapsehoidjat, ei ole põhjendatud. Tuleb tähele panna, et lapse ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et elatise nõudega saab panna maksma üksnes lapse õigust vanemapoolsele ülalpidamisele. Hageja ema võimalikud elukorralduslikud huvid ei saa olla lapse huvide üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Elatise nõue vastab üksnes lapse õigusele saada elatist mittemaksvalt vanemalt ülalpidamist ning elatist nõudvalt vanemalt oma huvide kaitset ja abi ülalpidamise õiguse maksmapanemiseks. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed, kellel puudub võimalus iseseisvuseks, saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatist nõudva vanema enda eesmärkide realiseerimine elatise nõude alla aga ei mahu.
23.Maakohtu järeldus, et mõlema vanema varaline seis on võrdselt hea, ei sea võrdusmärki poolte varalise seisu vahele, vaid peab silmas mõlema vanema piisavaid võimalusi lapsele vajalikke kulutusi kanda ning seetõttu tuleb ülalpidamiskuludest mõlemal vanemal kanda võrdne osa.
24.Ringkonnakohus ei saa arvestada apellatsioonkaebusele lisatud uute tõenditega ja nendele tuginevatele kaebuse seisukohtadega. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kaebuses ei ole esitanud arvessevõetavat põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esitatud tõendeid lapse vajaduste kohta esimese astme kohtule kaalumiseks ei esitatud. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta.
25.Kuna tegemist on elatise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps, peab ringkonnakohus vaatamata apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisele õigeks jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.