Harju Maakohtu 14. oktoobri 2016. a määrus (kaja rahuldamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JT (endine
XXXXXXXXXXX)
perekonnanimi
Kostja AB (endine
XXXXXXXXXXX),
Vassiljeva
perekonnanimi A, isikukood lepinguline esindaja Irina
Menetluse liik
A,
isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9023 ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada, taastada tsiviilasja menetlus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
4.Jätta tõendina vastu võtmata AB määruskaebusele lisatud menetlusdokumentide koopiad (II kd, tl 11–45). Kohtu selgitused: Kaja rahuldamise ja menetluse taastamise määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja lahendamise tulemusele.
Asjaolud ja menetluse senine käik
1.JT (endise perekonnanimega A, hageja) esitas 15. juunil 2015 Harju Maakohtule AB (endise perekonnanimega A, kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatise 450 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni poolte ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sündis poolte abielust XX.XX.XXXX poeg, kes elab hagejaga. Hageja ja kostja lahutasid 3. septembril 2014 abielu. Poolte ühisel pojal tuvastati 6. jaanuaril 2015 raske puue. Lapse haiguse tõttu ei saa hageja enne lapse kolmeaastaseks saamist tööle asuda ega sissetulekut teenida, sest laps vajab ööpäevaringselt abi. Hageja sai kuni 2015. a juunini emapalka. Hageja esitas kostja vastu 1. oktoobril 2014 hagi lapsele elatise saamiseks. Kohus rahuldas 30. märtsi 2015. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja miinimumelatise. Hageja on sattunud tõsistesse makseraskustesse, kuna kostja jättis kõik kulud hageja kanda ega toeta last. Hageja sissetulekuks on peretoetus 83 eurot 35 senti ja sotsiaaltoetus 80 eurot 55 senti kuus. Kohtuotsusega on kostjalt lapsele välja mõistetud elatis 195 eurot, kuid kostja ei täida kohtuotsust. Hageja sissetulek ilma elatiseta on 163 eurot 90 senti kuus. Hageja ja lapse kulud on kokku ca 1324 eurot 32 senti kuus.
2.Kohtuinfosüsteemi kohaselt sai kostja hagiavalduse, selle täiendused ja lisad ning maakohtu määruse hagi menetlusse võtmise kohta avaliku e-toimiku (AET) vahendusel kätte
6.augustil 2015, kuid ei esitanud hagile kohtu määratud tähtajal vastust.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. augusti 2015. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 450 eurot kuus alates 15. juunist 2015 kuni poolte ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni.
4.Kostja esitas 12. septembril 2016 tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus kohtuasja menetluse taastada ja anda kostjale hagile vastamiseks uue tähtaja. Kaja põhjenduste kohaselt ei vastanud kostja hagile, kuna ei olnud kohtumenetlusest enne
15.augustit 2016 teadlik. Kostja elab alates 2014 Soomes. Kuna kostja ei kasuta ID-kaarti dokumentide allkirjastamiseks (avamiseks), pidi kohus kõik menetlusdokumendid saatma posti teel kostja Soome aadressile. Maakohus pidi kostjalt küsima, kas kostja on nõus asja lahendama Eesti kohtus, kuid ei teinud seda. Samuti ei ole kohus proovinudki toimetada menetlusdokumente kostjale kätte tema Soome aadressil.
5.Harju Maakohus andis 14. septembri 2016. a määrusega kostjale puuduste kõrvaldamise tähtaja ja palus tasuda täiendava kautsjoni ning esitada vastuse hagile.
6.Kostja esitas 30. septembril 2016 vastuse hagile, milles palus lõpetada asja menetluse või jätta hagi läbivaatamata, sest asi ei allu Eesti kohtule, või jätta hagi rahuldamata, sest kostja ei suuda hagejat ülal pidada, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Hageja suudab ise lisasissetulekut teenida.
7.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta tagaseljaotsuse jõusse. Kostja oli kohtuasjast teadlik ja jättis pahatahtlikult hagile reageerimata.
8.Harju Maakohus jättis 14. oktoobri 2016. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata ning arvas kajalt tasutud kautsjoni 250 eurot riigituludesse. Maakohus märkis, et asjas ei ole menetluskulusid, mille suurus tuleks kindlaks määrata. Maakohus esitas määruses tagaseljaotsuse põhjendused ja leidis, et hageja nõue elatise saamiseks on perekonnaseaduse (PKS) § 72, § 74 lg 1, § 75 lg 1 ja § 77 lg 1 alusel põhjendatud ja tuleb hagis esitatud asjaoludel rahuldada. Kuigi kostja esitas kaja tähtaegselt, ei ole asjas alust tagaseljaotsust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 järgi tühistada ega kaja rahuldada. Maakohus toimetas hagi ja muud menetlusdokumendid kostjale TsMS § § 3111 lg 3 järgi elektrooniliselt kätte, mistõttu ei pidanud maakohus saatma kostjale menetlusdokumente posti teel. Tsiviilasja toimikust ja kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja sai 6. augusti 2015. a määruse, millega kohus kohustas teda hagile 14 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest vastama, elektrooniliselt AET vahendusel kätte 6. augustil 2015 kell 12.14. Samuti on kostjale e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 15. juuni 2015. a hagiavaldus ning 25. juuni ja 6. juuli 2015. a hagiavalduse täiendused. Kostja ei ole põhistanud oma väiteid selle kohta, et ta ei kasutanud ID-kaarti. Kostja pidi esitama hagiavaldusele vastuse hiljemalt 20. augustil 2015, kuid kostja vastust ei esitanud. Seega võis kohus teha asjas tagaseljaotsuse. Väär on kostja seisukoht, et maakohus pidi võtma kostjaga ühendust, et küsida, kas kostja on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Kuna tegemist on last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustuse täitmist puudutava vaidlusega, võib PKS § 103 lg-st 2, 3 ja 4 tulenevalt lahendada asja Eesti kohus isegi juhul, kui kostja väidetav elukoht ei olnud hagi esitamise ajal Eesti Vabariigis. Ka Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 2008. a määruse (EÜ) nr 4/2009, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ülalpidamiskohustuste määrus) artikkel 3 p b järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh ka selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis. Seega on ka rahvusvahelise õiguse sätete kohaselt asjas pädev Eesti kohus. Kostja ei toonud kajas esile ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et maakohus ei oleks saanud teha tagaseljaotsust või milles seisneks hagiavalduse või tagaseljaotsuse õiguslik põhjendamatus. Asjas ei esinenud TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist keelavaid asjaolusid. Asjaolu, et kostja ei nõustu hagi rahuldamisega, ei muuda hagi õiguslikult põhjendamatuks. Hagi on õiguslikult veenev ja tagaseljaotsuse tegemisel pea hageja oma väiteid tõendama. Kuna hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud ja tagaseljaotsuse tegemise takistusi ei esinenud, saaks kohus menetluse taastada üksnes juhul, kui kostja jättis hagile vastamata mõjuval põhjusel. Mõjuvat põhjust ei ole aga kostja kohtule põhistanud.
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja lõpetada asja menetluse, jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et ta ei pidanud võtma kostjaga ühendust, et küsida, kas kostja on nõus lahendama tsiviilasja Eesti kohtus, kuigi TsMS § 371 lg 1 p 2 ja ülalpidamismääruse art 5 järgi on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Maakohus märkis määruses vääralt, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Maakohus tugines määruses PKS § 103 lg-le 4, kuid sellist sätet perekonnaseaduses ei ole. Kuna kostja ei olnud menetlusest teadlik, ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha. Maakohus leidis vääralt, et hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, kuigi toimikus ei ole kinnitust, et kostja need dokumendid kätte sai. Seega pidi maakohus saatma menetlusdokumendid kostjale posti teel kostja Soome aadressile. Kostja elab alates 2014 Soomes, tema isikut tõendav dokument on pass ja kostja ei kasuta ID-kaarti nii, et selle abiga saaks ta allkirjastada (avada) erinevaid dokumente. Hagi ei anna alust mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis.
10.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse põhjendused
12.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab asja menetluse olukorras, nagu see oli maakohtus enne hagile vastamata jätmist. Eeltoodut arvestades tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
13.Kolleegium tähelepanu sellele, et TsMS § 415 lg 1 esimese lause järgi võib kostja, kelle vastu on hagi tagaseljaotsusega rahuldatud seetõttu, et ta jättis hagile vastamata, esitada tagaseljaotsuse peale kaja üldjuhul siis, kui hagile vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Lisaks võib kostja esitada TsMS § 415 lg 1 teise lause p-de 1 ja 3 järgi kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 407 lg 5 järgi ei või kohus teha tagaseljaotsust, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg, 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks, 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, mh juhul, kui asi ei allu sellele kohtule, 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus ei tee TsMS § 407 lg 4 järgi tagaseljaotsust üldjuhul ka abieluasjas ja põlvnemiseasjas, kuid võib seda siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Lisaks peab hagi olema TsMS § 407 järgi ka õiguslikult põhjendatud. Seejuures on Riigikohus juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja ja selle rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ka omal algatusel, sõltumata kaja väidetest (vt nt Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 14).
14.Kolleegiumi hinnangul kontrollis maakohus kaja lahendades küll õigesti nii tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (TsMS § 407 lg-d 1, 4 ja 5) kui ka kaja esitamise aluseid (TsMS § 415 lg 1), kuid maakohtul jäi tähelepanuta asjaolu, et kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab TsMS § 394 lg 5 järgi olema üldjuhul vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Praeguses asjas kohustas Harju Maakohus 6. augusti 2015. a määrusega kostjat kirjalikku vastust esitama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, märkides kostja elukohaks nii Eesti kui ka Soome aadressi (tl 89). Kuigi maakohus toimetas nimetud määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte elektrooniliselt, mitte posti teel välisriiki, pidi maakohus arvestama menetlusdokumente kätte toimetades ja hagile vastust küsides võimalusega, et kostja saab menetlusdokumendid kätte välisriigis, mistõttu ei või hagile vastamiseks antav tähtaeg olla lühem kui 28 päeva. Maakohus tegi tagaseljaotsuse 27. augustil 2015, kuigi selleks ajaks ei olnud veel seaduses sätestatud hagile vastamise miinimumtähtaeg möödunud. Seega ei võinud maakohus tagaseljaotsust seaduse järgi teha. Lisaks on kostja kajas märkinud selgelt oma elukohaks Soome aadressi ning nii kajas kui ka hagile esitatud vastuses on kostja väitnud, et elab Soomes. Neil ja ülalmärgitud põhjustel jättis maakohus ekslikult kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
15.Muus osas leidis maakohus õigesti, et kuna hagimaterjalid ja maakohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta toimetati TsMS § 3111 lg 3 järgi kostjale elektrooniliselt AET vahendusel 6. augustil 2015 kätte, saab kostja tugineda kajas sellele, et ta jättis hagile vastamata mõjuval põhjusel või et seaduse kohaselt ei võinud tagaseljaotsust teha. Kuna kostja ei ole kajas hagile õigel ajal vastamata jätmise kohta esile toonud muud, kui seda, et ta ei teadnud kohtumenetlusest (kuigi menetlusdokumendid olid kostjale kätte toimetatud), asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole mõjuvat põhjust põhistanud. Samuti järeldas maakohus õigesti, et asjas ei esine muid asjaolusid, mille tõttu ei oleks maakohus võinud tagaseljaotsust teha. Maakohus hoiatas 6. augusti 2015. a määruses kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus teha tagaseljaotsuse (TsMS § 407 lg 5 p 2). Kostja ei taotlenud hagile vastamise tähtaja jooksul riigi õigusabi (TsMS § 407 lg 5 p 21) ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks (TsMS § 407 lg 5 p 3).
16.Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks võtnud hagi ebaõigesti menetlusse (TsMS § 407 lg 5 p 22 koosmõjus TsMS § 371 lg-ga 1). Kostja on küll vastuses hagile toonud esile, et kohtuasi ei allu Eesti kohtule, ning leidnud kajas, et maakohus oleks pidanud esmalt küsima kostja arvamust tsiviilasja menetlemise kohta Eesti kohtus, kuid maakohus asus kolleegiumi hinnangul õigesti seisukohale, et praegune kohtuasi allub Eesti kohtule. Hageja esitas hagi endale elatise saamiseks. TsMS § 103 lg-2 järgi koosmõjus TsMS § 103 lg-ga 4 võib Eesti kohtus ülalpidamisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus märkis määruse p-s 34 tsiviilkohtumenetluse seadustiku asemel perekonnaseaduse, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust valeks. Siiski tuleb praeguses asjas esitatu kohaselt arvestada seda, et küsimuse all on kohtualluvus Euroopa Liidu liikmesriikides, mistõttu tuleb asjas rahvusvaheline kohtualluvus määrata TsMS § 70 lg 4 p 3 järgi kindlaks
ülalpidamiskohustuste määruse järgi, mille artikkel 3 p b järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kuna hageja alaline elukoht on Eestis, asus maakohus lõppjäreldustes õigesti seisukohale, et Eesti kohus oli pädev elatiseasja lahendama. Seda ei muuda ka kostja viide ülalpidamiskohustuste määruse artiklile 5, mille kohaselt on lisaks määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele pädev ka selle liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Viidatud artikli mõtteks on laiendada nende liikmesriikide ringi, kes on pädevad elatiseasju lahendama, mitte aga piirata artiklist 3 tulenevat pädevust.
17.Õige on ka maakohtu järeldus, et hagi oli õiguslikult veenev ja põhjendatud (TsMS § 407 lg 1). Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta PKS § 72 järgi nõuda teiselt lahutatud abikaasalt endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, ning kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel PKS § 75 lg 1 järgi välja elatise, mille suurus määratakse PKS § 74 lg 1 järgi kindlaks üldjuhul õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes. Praeguses asjas esitas hageja kohtule sellised faktilised asjaolud, et kohus sai nende alusel lugeda nõude ülalviidatud sätete järgi õiguslikult põhjendatuks. Küll aga tuleb asja menetlust jätkates hagejal nimetatud asjaolud ka tõendada. Kuna kolleegium lahendab määruskaebust kaja rahuldamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise peale, ei võta kolleegium seisukohta kostja esitatud sisuliste vastuväidete kohta hagi rahuldamata jätmiseks. Seda teeb maakohus asja sisuliselt lahendades.
18.Vastuseks kostja määruskaebuse muudele väidetele märgib kolleegium järgmist. Õige on kostja väide, et maakohus märkis ekslikult vaidlustatud määruses, et selle peale ei saa esitada määruskaebust. Nimetatud puudus ei ole aga takistanud kostja määruskaebuse läbivaatamist ringkonnakohtus, sest ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal TsMS § 417 lg 4 esimese lause järgi õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus. Õige ei ole kostja väide, et talle ei ole hagi ja selle lisasid ning maakohtu määrust hagi menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud ja et selle kohta ei ole asja materjalide hulgas tõendeid. Kostja väited on ümber lükatud avaliku e-toimiku andmetega, mille kohaselt sai kostja 6. augustil 2015 kätte nii hagi (6. augustil 2015 kell 12.11 (I kd, tl 92)), selle täiendused (6. augustil 2015 kell 12.06 ja kell 12.09 (I kd, tl-d 93 ja 95)) kui ka maakohtu määruse hagi menetlusse võtmise kohta (6. augustil 2015 kell 12.14 (I kd, tl 96)). TsMS § 3111 lg 3 järgi loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha, sh registreerib infosüsteem automaatselt dokumendi kättetoimetamise. Riigikohus on nimetatud sätte kohta märkinud, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis lükkaksid ümber infosüsteemi automaatse registreeringu menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Kostja on küll eitanud menetlusdokumentide sisu teadmist ja ID-kaardi kasutamist infosüsteemis, kuid ei ole toonud esile asjaolusid, et keegi teine oleks tema ID-kaarti kasutanud või et see oleks kadunud või oleks muul põhjusel automaatne registreering vale. Kuna kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kostja samal päeval mõne minuti jooksul avanud kõik talle saadetud menetlusdokumendid, siis on pigem alust
uskuda, et automaatne registreering on õige ja ei esinenud tehnilist riket. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale TsMS § 3111 lg 3 järgi 6. augustil 2015 kätte toimetatuks ja maakohus ei pidanud toimetama kostjale menetlusdokumente kätte posti teel.
19.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaja seetõttu, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 5 esimese lause järgi tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon (175 eurot ja 75 eurot). Kolleegium märgib, et kuigi TsMS § 169 lg 2 järgi jäävad kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda, ei tee ringkonnakohus asjas menetlust lõpetavat määrust, mistõttu ei määra kolleegium TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks ka menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust.
20.Kostja määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid tuleb jätta tõendina vastu võtmata, sest tegemist on praeguse tsiviilasja toimikus juba sisalduvate menetlusdokumentide koopiatega. Seetõttu tuleb esitatud tõendite vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 alusel keelduda. Kuna tõendid esitati kohtule elektrooniliselt, ei ole vaja neid kostjale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.