lk 1
Eesti Vabariigi nimel Pärnu Maakohus Kohus Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2017 Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-17438
Hagi ese
A S`i hagi A S`i vastu elatise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: A S, , seaduslik esindaja V S, Kostja: A S,
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
lk 2 märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 20/ võttis hagi õigeks, kuid on esitanud järgmised vastuväited: 1) Hageja ei ole varem temalt elatist nõudnud kuna nii lepiti lahutuse ajal kokku ja kostja on last võimaluse korral toetanud. 2) Kostja palub protsessi ajatada kuni XXXXXXX, et mitte kasvatada võlga,
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Antud juhul on kostja hagi õigeks võtnud. Seega kuulub hagi rahuldamisele. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Kuna kostja on hageja isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise minimaalmäär Eesti Vabariigis on vastavalt Vabariigi valitsuse poolt 18. 12. 2015 vastu võetud määrusele nr. 139 järgmine:
lk 3 on peale vabanemist võimalus asuda tööle elatise nõude rahuldamiseks oma sissetuleku arvel või täita seda muu vara arvel. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna kostja on hagi põhimõtteliselt õigeks võtnud, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.