Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

sõlmimiseks XXXX ́i nimel ning anda XXXX ́ile kohtu nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks XXXX ́i nimel.

korteriomandit. Eestkostetav ei ole korteriomandiga hingeliselt seotud. Põhjendatud oleks kasutada korteriomandist saadavat raha eestkostetava ravi- ja hooldeteenuste tasumiseks. Korter tuleb müüa turuhinnaga eestkostetava varalist seisundit kahjustamata. Samas avaldaja palus anda talle nõusolek korteriomandi müügiga seotud kulude kandmiseks eestkostetava korteriomandi osa arvelt. Advokaadi hinnangul on selline ettepanek põhjendatud ja avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava korteriomandi osa arvelt maakleriteenuse, riigilõivu ja notaritasu tasumiseks. 27.12.2016 esitas Tallinna linn kohtule oma seisukoha. Lasnamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, eestkostetavale kuuluva korteri XXXXosa (3/8) müük on otstarbekas ja põhjendatud ega kahjusta eestkostetava varalisi huve. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Avalduse kohaselt suri 23.03.2011 XXXX, isikukood XXXX. Vastavalt Tallinna notar Margus Veskimäe poolt 16.11.2016 tõestatud pärimistunnistusele on 23.03.2011 surnud XXXX ́i, isikukood XXXX, pärandvara üle läinud võrdsetes mõttelistes osades XXXX ́ile, isikukood XXXX, ja XXXX ́ile, isikukood XXXX. Pärandaja XXXX oli perekonnaseisult lesk alates 25.06.1998. Pärandaja ja tema abikaasa XXXX, isikukood XXXX, kes suri 25.06.1998, ühisvara hulka kuulub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas XXXXasuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 2 (registriosa nr XXXX), mille XXXX on omandanud abielu kestel ja mille kohta ei ole XXXX ja XXXXsõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut. Vastavalt Tallinna notar Margus Veskimäe poolt 16.11.2016 tõestatud pärimistunnistusele on 25.06.1998 surnud XXXX, isikukood XXXX, pärandvara läinud üle võrdsetes mõttelistes osades XXXX ́ile, isikukood XXXX, ja xxxx, isikukood XXXX. Kinnisturaamatust nähtuvate andmete kohaselt ei ole pärimistunnistuse väljastamise päeval pärandvara hulka kuuluv korteriomand arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 10.10.2016 välja antud kohtumäärusele (tsiviilasja nr 2-15-16008) tunnustati ühe neljandiku (1/4) suuruse mõttelise osa korteriomandist XXXX omandisse. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 25.02.2016 välja antud kohtumäärusele (tsiviilasja nr 2-1518819) määrati XXXX ́i eestkostjaks XXXX. Korteriomand ei ole XXXX ́i ja tema pere, XXXX ́i ja XXXX kasutuses elukohana. Eestkostetav viibib XXXX alates 27.09.2011 ravil. Eestkostetaval on pikaajaline ravi, kuid XXXX, kui eestkostetava eestkostja, võtab vajadusel XXXX ́i enda korterisse elama, korraldab tema elu, osutab talle kõrvalabi. Tegemist on esimesel korrusel asuva ühetoalise korteriga, mille eest hooldamine ja majandamine ning kommunaalarvete maksmine ei ole XXXX ́i ja XXXX huvides, kuna nimetatud isikud ei ole

sugulased ega ei soovi tulevikus koos ülal pidada nimetatud korteriomandit. Korteriomand vajab kapitaalremonti ning korteri ligikaudne turuväärtus on 45 000 eurot. Kuna XXXX, kui oma venna XXXX ́i eestkostja, ja enda huve arvestades, kui korteriomandi kaasomanik, ei suuda üksi talle ja XXXX ́ile kuuluva mõttelise osa korteriomandiga kaasnevaid kuulutusi kanda, soovib ta nimetatud korteriomandi maha müüa. XXXX, kui mõttelise osa kaasomanik, on korteriomandi müügiga nõus. Eestkostetavale XXXX ́ile kuuluv müügist saadud raha soovitakse kanda XXXX ́i isiklikule kontole, lähtudes ja kasutades eestkostetava huvides ja lähtudes vajadustest. Eestkostetava esindaja RÕA korras ja Tallinna linn toetasid avalduse rahuldamist. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.