Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUD

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-10604 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada

apellatsiooni

korras

Tallinna

Ringkonnakohtus,

esitades

2-16-10604

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohtu 15.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-35524 kinnitas kohus kompromissi, mille alusel kohustus kostja JR tasuma kummalegi hagejale 2175 Eesti krooni kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja tasus elatist algselt vastavalt kohtumäärusega kinnitatud kompromissile, seejärel aga vabatahtlikult seadusega sätestatud määras. Kuna käesolevaks ajaks on suurenenud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, siis nõuab MR elatise suurendamist 250 euroni kuus. JR on küll täisealine, kuid jätkab õpinguid xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mistõttu arvestades tema igakuiseid kulutusi arvestuslikult 500 eurot kuus, nõuab hageja kostjalt 250 euro elatist. Lisaks nõuavad hagejad kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Eelistungil on hagejad loobunud viivise nõudest. Samuti on hagejad vähendanud oma nõudeid elatise suuruse osas, nõudes elatist seaduses sätestatud määras. Hageja on nõustunud ka, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada juba kostja poolt tasutud summadega. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. 15.12.2009 kohtumäärusest ei tulene, et hagejatele makstav elatise summa suurus tõuseb automaatselt igal aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja on maksnud elatist hagejatele, sh MR kuni 31.01.2016 märgatavalt suuremas summas kui seda kompromissis kokku lepiti. Kostja on lisaks maksnud MR xxxxxxxxxx reisi makseid ja kindlustusmakseid. Samasisulist makset kannab hagejate esindaja JR eest. JR on täisealine, kes jätkab õpinguid ning kostja tunnistab, et täisõppevormis õppides ei saa ta koolikohustuse täitmisega endale täiendavat elatist teenida. Samas leiab kostja, et puudub alus elatise suurendamiseks ning on nõus elatist maksma J 138,01 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule maksedokumente või tõendeid, põhjendamaks või põhistamaks oma nõudeid. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saavad olla osaliselt riiklikul ülalpidamisel (xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tagatakse 32 euro eest kuus õpilaskodus õppurile tuba ja riigi poolt tasuta hommiku- ja õhtusöök) hagejal kulud 500 eurot kuus. Lisaks võimaldatakse kutseõppeasutuses õppivale õpilasele tasuta bussisõit koju ja tagasi 4 korral kuus, samuti koju ja kooli tasuta tagasisõit, kui tegemist on riiklike pühadega. Hagejal on õigus taotleda koolilt eritoetust kuni 60 eurot olukorras, kus õpilane on majanduslikult raskes olukorras või tema perel ei ole võimalust teda toetada. Seda hageja ei ole taotlenud. Hageja esindaja sissetulek perioodil detsember 2015 kuni september 2016 on olnud summas 3719,80 eurot, s.o. kuus keskmiselt 372 eurot, mis ei võimalda kostjal elatist nõutud ulatuses tasuda. Kostja arvestuste kohaselt on JR vajalikud igakuised kulutused ülepaisutatud ning kostja arvestuste kohaselt on põhjendatud J igakuised kulutused 232 eurot. MR nõude osas leiab kostja, et põhjendatud on nõue seaduses sätestatud määras minimaalmääras. Elatise suurendamisel peab hageja tooma ära asjaolud, mis on võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud ja missugused uued asjaolud, kulud tingivad elatise suurendamise vajaduse ja nõude.

2-16-10604

Antud juhul hageja ei ole seda hagiavalduses välja toonud. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele 32-1-124-15 ja 3-2-1-119-15 ja leiab, et kui hageja soovib elatist miinimummäärast suuremas summas, peab ta oma kulutusi täies ulatuses tõendama. Eelistungil on kostja nõustunud tasuma JR elatist 200 eurot kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-16-10604

koolivälisele tegevusele. Täiendavalt on hageja lisanud viimatinimetatud kulutuste hulka ka tõendi prillide soetamise kulu kohta summas 178,74 eurot (1.kd tl 102; 2.kd tl 13), spordihalli kuupileti 30 eurot (2. kd tl 10), tervisetõendi soetamise kulu 20,68 eurot (2.tl 14) ning vaidlust ei ole selles, et iganädalane taskuraha on 15 eurot. Kostja on küll viidanud JR võimalusele taotleda koolilt eritoetust seoses majanduslikult raske olukorraga, kuid kohtule on teadmata, kas JR oleks seda võimalik reaalselt saada olukorras, kus tema mõlemad vanemad on töövõimelised ja töötavad. Eelpoolnimetatut kogumis arvestades leiab kohus, et täisealise JR igakuised vajadused (arvestades elukalliduse tõusu) ei ole alates 01.01.2017 vähem kui 430 eurot. Kohus ei pea õigeks siduda nõutud elatist seaduses sätestatud miinimumiga, kuna JR näol on tegemist täisealisega, kes peab tegema kõik endastoleneva, et vähendada oma vanemate ülalpidamiskohustuse koormust, sealhulgas olema õppetöös võimalikult edukas, et saada õppetoetust ning kasutada talle seadusega ettenähtud muid soodustusi.

/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.