Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-4299 XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuasi Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; telefon XXXX; e-post XXXX) Kostja: XXXX (sünniaeg XXXX; elukoht XXXX; XXXX; epost XXXX)
10.11.2016
kohta, et ta soovib abielu lahutada. Hageja oli kindlal seisukohal, et tema abielu on lahutatud ja novembris 2015 sõlmis hageja Eestis abielu uue abikaasaga. Hageja elab koos oma uue abikaasaga ja on uuest abikaasast rase. Kuna hagejal on uus pere ja abielusuhted kostjaga on pöördumatult lõppenud, siis soovib hageja abielu kostjast lahutada. Kostja vastuväited Kostja 19.07.2016 vastuse kohaselt kostja ei aktsepteeri Eesti kohut, sellest võib järeldada, et kostja on kohtudokumendid kätte saanud. Kohtu alluvus Euroopa Nõukogu (EÜ) määruse nr 2201/2003 art 3 kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, mille territooriumil on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Hageja elab alates augustist 2015. aastast Eesti Vabariigis ja hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Kohaldatav õigus Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 lg 3 järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. REÕS § 60 lg 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. Vastavalt REÕS § 60 lg-le 2 juhul, kui abielu lahutamine ei ole REÕS §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. XXXX õiguse järgi on lahutus lubatud ainult rangetel tingimustel. XXXX perekonnaseaduse (lahutus) art 5 lg 1 järgi peab kohus olema veendunud, et menetluse algatamise kuupäevaks on abikaasad viimase viie aasta jooksul elanud teineteisest lahus vähemalt neli aastat järjest või kokku neli aastat ning et abikaasade leppimine ei ole tõenäoline ning et abikaasade või mis tahes ülalpeetavate pereliikmete suhtes on tehtud või tehakse ülalpidamisega seotud korraldused, mida kohus peab asjaoludest lähtuvalt asjakohaseks. Kuna hageja on Eesti kodakondsusega ja elab Eestis, on menetluses õigustatud kohaldada Eesti õigust. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti 11.06.2015 XXXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagist nähtuvalt augustis 2015 hageja ja kostja suhted halvenesid, hageja tuli Eestisse elama. Kostja jäi XXXX. Poolte omavahelised suhted on konfliktsed ja kooselu jätkamine ei ole võimalik. Hageja elab Eestis
koos oma uue abikaasaga ja on uuest abikaasast rase. Kuna hagejal on uus pere ja abielusuhted kostjaga on pöördumatult lõppenud, siis soovib hageja abielu kostjast lahutada. Hageja kinnitas kohtuistungil, et koos ei ole pooled kunagi elanud. Hageja ja kostja suhtlesid kas telefoni teel või hageja käis XXXX. Kostja teab, et hagejal on uus mees ja laps. Kostjal ei ole XXXX kodakondsust, kostja on pärit XXXX. Kuna pooled elavad eri riikides ja hagejal on uus pere ja hageja on uuest abikaasast rase, siis on leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohus selgitab kostjale, et perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui üks pool seda ei soovi. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta jääb abielulahutamise juurde, sest abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud alates augustist 2015. aastast, mil hageja kolis elama Eestisse. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.