Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

XXXX esitas 25.11.2016 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on eestkostetav raske puudega 100% töövõimetuspensionär, kes saab töövõimetuspensioni 318,72 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 53,70 eurot kuus. Harju Maakohtu kohtumäärusega seati XXXXüle eestkoste ja määrati eestkostjaks avaldaja XXXX. Eestkostetavale on määratud seadusega hooldaja, XXXX, elukoht XXXX, Tallinn. Samal aadressil elab hetkel ka XXXXkoos vanavanematega, kuna ta ei tule toime iseseisva igapäevase elu korraldusega ja vajab regulaarset juhendamist ning järelvalvet. Ema XXXX pärandiga kuulub eestkostetavale üks kolmandik mõttelisest osast kinnistust aadressil XXXX, Tallinn. Kinnistu võõrandamisest saadud tulu läheks säilitusele tuleviku tarbeks tema pangakontole. Avaldaja palub kohtul anda nõusolek eestkostetava XXXXnimel 1/3 kaasomandist aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa, võõrandamiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohast ilmneb, et 06.12.2016 vestles eestkosteasutuse esindaja avaldajaga tehingu üksikasjadest ja eestkostetava XXXXtulevikust. Vestlusest selgus, et XXXX, XXXXile ja XXXXkuulub igaühele pärandvarana 1/3 mõttelisest osast 65,60m2 suurusest korterimandist aadressil XXXX, Tallinn. Nende kõige nooremal õel XXXXon kavas perekonna loomine, mistõttu ta sooviks saada oma elu alustamiseks kätte talle kuuluvat 1/3 pärandust. Kuna ei XXXX ega ka XXXXil ei ole endil piisavalt vahendeid, et maksta välja XXXX tema osa, ollakse üheskoos seisukohal, et parim lahendus on korteri müük ja saadud tulu võrdne jagamine. Avaldaja sõnul on kinnisvaramaakler ka korterile teinud hindamisakti ja korteri hinnaks on määratud 72 500 eurot, millest arvestatakse maha 4% ja lisaks ka käibemaks maakleritasuks, seega võiks iga pärija õnnestunud tehingu korral saada vähemalt 20 000 eurot. Rahaliste vahendite olemasolul oleks tulevikus võimalik palgata XXXX vajalik koduteenus või hooldaja ning proovida sel moel tagada talle kodustes tingimustes ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Põhja-Tallinna Valitsus on arvamusel, et avaldus on põhjendatud ja tehingu tegemine mõistlik, juhul kui antud kinnistu müügist saadud raha, millest on müügiga seotud kulud maha arvatud, kantakse 1/3 XXXXpangakontole ning seda kasutatakse tema hooldamiskulude katteks. Põhja-Tallinna Valitsusel ei ole esitada konkreetset füüsilist ega juriidilist isikut, keda XXXXerieestkostjaks määrata. Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et kui kohus peab seda vajalikuks, tuleks erieestkostja ülesandeid täitma määrata Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Puudutatud isiku XXXXesindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar leiab, et eestkostja poolt taotletud nõusolek tehingu tegemiseks ei kahjusta eestkostetava huve. Talle kuulub korteriomand Tallinnas, XXXX, mida vajadusel saab kasutada. PKS § 180 lg 1 sätestab, millal ei saa eestkostja eestkostetavat esindada ja PKS § 181, millal kohus võib eestkostjalt esindusõiguse teatud tehinguteks ära võtta ja on vajalik erieestkostja määramine. Esindaja leiab, et käesoleval juhul puudub vajadus erieestkostja määramiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, kohaliku omavalitsuse seisukohaga, puudutatud isiku esindaja seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui perekonnaseaduse 13. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Kohtu nõusolek teatud tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab

eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles palub kohtul anda nõusolek eestkostetava XXXX nimel 1/3 kaasomandist aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa, võõrandamiseks. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus tuvastas elektroonilise kinnistusraamatu andmete kaudu, et eestkostetavale XXXX kuulub 1/3 mõttelist osa kaasomandist asukohaga XXXX, Tallinn, registriosa nr XXXX. Samuti kuulub eestkostetavale XXXX korteriomand asukohaga XXXX, Tallinn, registriosa nr

XXXX.

Kohus on seisukohal, et avalduses taotletud tehingu tegemine on põhjendatud ja vastab eestkostetava huvidele, kohus nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eeskosteasutuse arvamusega ning määratud esindaja seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus leiab, et taotletud tehing lähtub eestkostetava huvidest ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et kuivõrd XXXXvajab tervisliku seisundi tõttu regulaarset juhendamist ja järelevalvet, on korteriomandi müük eestkostetava huvides, sest saadav raha võimaldab korraldada tema edaspidist elu tagamaks talle sotsiaalteenuste ja ravi parema kättesaadavuse, tagada talle vajaliku koduteenuse või hooldaja ning annab võimaluse tagada talle kodustes tingimustes ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve, samuti saada täiendavaid vahendeid tema hooldamiseks. PKS § 180 lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. PKS § 209 lg 2 kohaselt erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Seega tuleb viidatud tehingu tegemiseks määrata erieestkostja. Kohus leiab, et avalduses taotletud tehingu tegemiseks tuleb XXXX erieestkostjaks määrata Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, kes on kohtule ise kirjalikult andnud nõusoleku erieestkostjaks hakkamise kohta (tlk 75). TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.