Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

viivitamatult

täidetavaks

Kohus märgib, et PKS ega ka VÕS ei näe ette keeldu nõuda elatiselt viivist. Riigikohus selgitas oma 21.03.2007 lahendis 3-2-1-3-07, et kohustuse täitmist reguleerib VÕS § 1 lg 1, millest tulenevalt kohaldatakse VÕS üldosas sätestatut muuhulgas ka nendele võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab VÕS üldosa kohaldada lisaks VÕS sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sealhulgas PKS sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd PKS ei näe ette teisiti. Kuna PKS ülalpidamiskohustuse täitmist täpsemalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses Riigikohtu otsusest nähtuvalt lähtuda VÕS regulatsioonist (otsuse p 12). Kuigi Riigikohus kujundas tsiteeritud seisukoha varasemalt kehtinud perekonnaseaduse kontekstis, on see kohtu hinnangul asjakohane ka kehtiva PKS-i kontekstis. Kehtiv PKS ei keela elatiselt viivise nõudmist, samuti ei sätesta PKS erisusi ülalpidamiskohustuse täitmisega viivitamise osas. Seega on hageja esitatud viivisenõue põhjendatud juhul, kui kostja satub elatise tasumisega viivitusse. Elatise maksmisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvates päevast, mil kostja satub kohustuse täitmisega viivitusse, kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 180 eurot. Hageja on märkinud, et hageja seaduslik esindaja ja kostja koos ei ela. Kostja ei ela lapsega koos ja ei osale lapse kasvatamises. 2016. aasta juuni, juuli, augusti, septembri ja oktoobri eest on kostja tasunud üksnes 1 000 eurot (2 ülekannet 220 + 780 eurot), so 200 eurot kuus, mis jääb alla seadusandlusega kehtestatud elatise miinimummäära. Kostja ei olnud nõus hageja menetluskulusid summas 180 eurot tasuma. Kostja märkis, et hageja seadusliku esindaja ja kostja lahutus toimus 21.06.2016 ja esimese ülekande summas 220 eurot tegi kostja 29.06.2016. Alates 29.06.2016 on kostja poolt makstud summa 1 000 eurot. Kostja arvestas elatise maksmisel, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna Pärnu Maakohtu kiirmenetluses sisaldus info, et hageja soovib 200 eurot igakuiselt, siis tegi kostja ümberarvestuse, et peab uuesti maksma novembris 2016. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 200 euro elatise saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras. Kostja ise on samuti märkinud, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2016 on elatise miinimummääraks 215 eurot. Kuigi kostja võttis hagi kohe õigeks, esitas hageja hagi kohtule põhjusel, et kostja ei maksnud elatist miinimummääras so summas 215 eurot hageja ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 20.10.2016 edastas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on märkinud, et vajalikud menetlusdokumendid on koostatud lepingulise esindaja poolt. Õigusabikulusid on makstud A.G.D. ÕIGUSABI GRUPP OÜ-le (17.10.2016, arve nr 04374 summas 120 eurot ja 12.11.2016, arve nr 04377 summas 62,40 eurot). Hageja on kandnud alljärgnevaid menetluskulusid: -

menetluskulu maksekäsukiirmenetluse avalduselt- 20 eurot (TsMS § 4842).

TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue 20 euro ulatuses tuginedes TsMS § 4842-le põhjendatud, kuna 20 eurot hageja (avaldaja) menetluskulude katteks määratakse juhul, kui kohus teeb maksekäsu või menetlus lõpetatakse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja (võlgnik) esitas hageja nõudele vastuväite. Seega ei saa hagejal tekkida õigustatud ootust, et talle hüvitatakse igal juhul 20 eurot tuginedes TsMS § 4842-le ainuüksi asjaolu tõttu, et tema nõue on tulnud maksekäsukiirmenetlusest üle hagimenetlusse. -

Õigusabikulu-konsultatsioon- 40 eurot.

Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, kuna menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. -

Õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest- 120 eurot (60 eurot/tund, ajakulu 2 tundi). Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja 20.10.2016 kohtule hagiavalduse pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2 lehekülg). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi sisu hinnates dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi (1 tund/ 1 lehekülg).

Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 2 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.