Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxxesitas 14.05.2016.a Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks. Xxxxja Xxxxkooselust sündis xxxx.a tütar Xxxx. Vanemate kooselu lõppes, kui laps oli kolmekuune. Peale lapse neljandat elukuud ei ole lapse isa osalenud ega soovinud osaleda lapse kasvatamises, sh hoolitsenud lapse eest, suhelnud lapsega või tundnud huvi lapse käekäigu vastu. Alates 2011.a ei ole lapse isa täitnud ka lapse ülalpidamiskohustust. Kuivõrd laps on 12-aastane, käib ratsutamas ja muusikakoolis, ei piisa enam lapse ema palgast lapsega seotud kulutuste katmiseks. Kuigi lapsega seotud kulutused on suuremad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool alampalga määra, esitab hageja seaduslik esindaja igakuise ja tagasiulatuva elatise nõude kehtestatud minimaalses määras. Taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates 14.05.2015.a. Hageja palub kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma elatist iga jooksva kuu 05. kuupäevaks kalendrikuu eest ette hageja ema arveldusarvele. Istungil jäi hageja hagi juurde, taotleb miinimumelatist, kuna teab, et kostjal on veel kaks last. Samuti jäi hageja tagasiulatuva nõude juurde. Tagasiulatuva nõude osas nõus tegema kostjaga maksegraafiku, mille kohaselt kostja tasub igakuiselt miinimumsumma ja lisaks tagasiulatuvast elatisest osa. Kostja vastuväited Kostja on nõus lapse huvitegevusi toetama. Lapsega kohtumine ja tema eest hoolitsemine ei olnud võimalik, kuna lapse ema tõrjus isa ning ei lubanud ja/või ei pidanud vajalikuks isal lapsega kohtuda. Viimasel kuuel kuul on kostja saanud töötasu umbes 1575 eurot, v.a ajavahemikul 26.04.2016.a – 25.07.2016.a, mil kostja oli töötu. Esitas hagejale omapoolse kompromissi, mille kohaselt nõus maksma 215 eurot kuus alates maist 2016.a. Istungil teatas, et on nõus maksma miinimumi alates hagi esitamisest. Hagist sai teada mitu kuud hiljem. Tagasiulatuva osas aasta enne hagi esitamist ei ole nõus, aprillist alates on nõus maksma, s.o alates hagi esitamisest. Peab võtma pangast laenu, ei ole raha kogunud. Ülalpeetavaid on naine ja kaks last (xxxx.a sündinud Xxxxja xxxx.a sündinud Xxxx).

Kohtuotsuse põhjendused Xxxxja Xxxxon ühine tütar Xxxx, kes on käesolevalt 13-aastane. Hageja elab koos emaga ajast, mil ta oli 3-kuune. Lapse isa ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud alates 2011.a. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse 2(3)

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kehtestatud minimaalses suuruses, mis käesolevalt on 215 eurot kuus. Selles suuruses elatist kostja ei ole vaidlustanud. Seega on vanemad jõudnud elatise suuruses kokkuleppele ja kohus mõistab elatise välja poolte kokkulepitud suuruses. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on tõdenud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud on Riigikohus leidnud, et seda asjaolu saab arvestada tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurust määrates (RKTSK lahend nr 3-2-1-136-13). Hageja pöördus elatise nõudega kohtu poole 14.05.2016.a. Seejuures ei ole ta hiljem avaldanud kohtule veenvaid põhjendusi, miks ei esitanud ta elatisehagi varem, s.o pärast kostja poolt elatise maksmise lõpetamist aastal 2011, kui tema väitel isa oma lapse ülalpidamises ei osalenud. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole toetanud oma last materiaalselt. Kostja ei ole nõus tasuma aasta tagasiulatuvalt, on nõus maksma alates aprillist 2016.a. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel 2 alaealist last: 8-aastane tütar ja 6-aastane poeg. Kostja oli ajavahemikul 26.04.2016.a – 25.07.2016.a töötu, esitanud kohtule ka Töötukassa toetuste väljavõtte (tl 24). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et õiglane on elatis välja mõista alates 01.01.2016.a ja seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kohus on seejuures arvesse võtnud asjaolu, et hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist kordagi ülalpidamist nõudnud, samuti kostja, s.o kohustatud isiku varalist seisundit, töötuna arvel olemise aega, ülalpeetavate arvu ja ka seda, et hagist teada saades oli kostja nõus koheselt tasuma elatist seadusega kehtestatud minimaalsuuruses. Käesoleva otsuse täitmise käigus on võimalik teha tasaarvestus menetluse ajal juba tasutud elatise osas. Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud tasuma elatist iga jooksva kuu 05. kuupäevaks kalendrikuu eest ette hageja ema arveldusarvele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.