nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja xxxx (isikukood xxxx, xxxx), lepinguline esindaja advokaat Valli Murde
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Xxxx välja hageja Xxxx kasuks alates 22. veebruarist 2016 igakuiselt elatis 190 eurot. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast lapsetoetuse summast.
3.Elatis on välja mõistetud Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o 17. maini 2018.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda xxxx arvelduskontole nr EExxxxxx selgitusega „elatis“.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-16-2934 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 22. veebruaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks pärast isaduse tuvastamist. Hageja soovis tuvastada ka tema põlvnemine kostjast.
2.27. oktoobril 2016 kohus rahuldas hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus luges tuvastatuks, et Xxxxpõlvneb Xxxx. Kohtu nimetatud osaotsus jõustus 28. novembril 2016.
3.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja ülalpidamist saada miinimummääras. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles 17. aprilli 2016 vastuses hagile osaliselt vastu. Kostja on teadlik, et PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Siiski palub kostja elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse tema majanduslikku olukorda. Kostja palk on ca 600 eurot kuus. Kostja igakuiseks väljaminekuks on üür ja kommunaalkulud 160 eurot, laenulepingu järgi tasutu 100 eurot, söögiraha 120 eurot, riided ja majapidamiskulud kokku 50 eurot, transpordikulud 80 eurot. Sellest arvutusest nähtub, et hädavajalikud kulud on 510 eurot (arvestatud on kostja abikaasa osa üüri- ja kommunaalkulude ning laenulepingu täitmisel). Sellest tuleneb, et kostja ei ole suuteline maksma hageja ülalpidamiseks rohkem kui 100 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis 2(5)
2-16-2934 ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot.
6.Kohus tuvastas 27. oktoobri 2016. a otsusega, et hageja põlvneb kostjast. See otsus on jõustunud 28. novembril 2016. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagi esitamisest.
7.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu PKS § 102 lg 2 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla miinimummäära põhjendatud.
9.Kohus on pooltele 29. novembri 2016. a kirjas selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et kostjal on väike sissetulek, ei saa olla miinimummääras elatise vähendamise põhjuseks.
10.Kostja on kohtule esitanud andmed oma sissetuleku ja kulude kohta järgmiselt. Kostja sissetulek on ca 600 eurot kuus ning sellest tuleb maha arvata kostja enda ülalpidamiseks vajav osa. Kostja igakuiseks väljaminekuks on üür ja kommunaalkulud 160 eurot, laenulepingu järgi tasutu 100 eurot, söögiraha 120 eurot, riided ja majapidamiskulud kokku 50 eurot, transpordikulud 80 eurot. Sellest arvutusest nähtub, et hädavajalikud kulud on 510 eurot. Seetõttu leiab kostja, et ta ei ole suuteline maksma hageja ülalpidamiseks rohkem kui 100 eurot.
11.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle 3(5)
2-16-2934 tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
12.Kohus leiab, et kostja kohtule märgitud sissetulekust hagejale miinimummääras elatise tasumisel ei jää kostja ise vähem kindlustatuks. Kohus on kostjale 29. novembri 2016. a kirjas selgitanud ka seda, et tal on võimalik piirata oma kulusid.
13.Küll arvestab kohus aga, et hageja saab lapsetoetust. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kuivõrd hageja igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hageja vanemate kanda 380 eurot kuus (430 – 50). Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb hageja ülalpidamiskuludest kummagi vanema kanda 190 eurot (380 / 2).
14.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus arvestab hageja seaduslikule esindajale makstavate peretoetuste suurusega ning sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Hetkel välja mõistetav elatise määr on 190 eurot (215 – 50 / 2 = 190).
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad menetluskulud. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 4(5)