Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine isikust pärast tema surma

1(4)

Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 09.09.2016 Harju Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt XXXXj a XXXX (surnud) olid elukaaslased. 03.12.2015 juhtus XXXX liiklusavarii, mille tulemusel XXXX 29.04.2016 suri. XXXX oli XXXX surma ajal lapseootel. Harju Maakohtu 02.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6864 algatati eeltõendamismenetlus ja kohustati EKEI-d koguma XXXX DNA proov lapse põlvnemise tuvastamiseks ja säilitama seda seni, kuni XXXX poolt oodatav laps on sündinud ja on läbi viidud lapse põlvnemise tuvastamise ekspertiis. 29.08.2016 sündis XXXX, kelle sünnitunnistus on väljastatud XXXX Vallavalitsuse poolt 05.09.2016. Avaldaja palub kohtul tuvastada XXXXpõlvnemine XXXX(surnud 29.04.2016). 21.09.2016 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning kaasas käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikutena XXXX, XXXX ja XXXX arvamuse andmiseks avaldusele. XXXX, XXXXja XXXXseisukohad XXXX05.10.2016 esitatud vastuses (lk 114), Ants Kuke 21.10.2016 esitatud vastuses (lk 117) ja XXXX25.10.2016 (lk 121-122) esitatud vastuses leiavad kõik puudutatud isikud üheselt, et avaldaja põlvnemine või mittepõlvnemine XXXX ei ole käesoleva seisukoha esitamisel teada, mistõttu ei ole puudutatud isikud vastu avaldaja põlvnemise tuvastamisele ja kõige usaldusväärsemalt saab seda teha DNA uuringute tulemustele tuginedes. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lõige 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXXX ja XXXX olid elukaaslased. XXXX suri 29.04.2016. PKS § 94 lõige 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

2(4)

XXXX on sündinud 29.08.2016, sünd registreeriti XXXX Vallavalitsuses, kes väljastas 05.09.2016 sünnitõendi. Sünnitõendile nr XXXX on kantud avaldaja emana Anna-Liisa Sepp, avaldaja isa kohta andmed puuduvad (lk 14). Kohus määras 08.11.2016 XXXX põlvnemise kindlaks tegemiseks kohtuekspertiisi. Ekspertiisiaktiaktis 22.11.2016 nr 16E-GE1290 on ekspert jõudnud järeldusele, et DNAanalüüsi põhjal, võttes arvesse isaduse indeksit on 99,999996% tõenäoline, et XXXX on XXXX bioloogiline isa (lk 164). XXXXon esitanud kohtule perefotod (lk 23-27), samuti XXXX ja XXXX vahelised sõnumid (lk 28 jj), mis kinnitavad XXXX isadust avaldaja suhtes. Kohus on seisukohal, tuginedes kogutud tõenditele: DNA-ekspertvastus, perefotod ja sõnumid, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 582 lg 3 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. TsMS § 582 lg 4 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus teeb lahendi lapse huvides ja kohus andis lapsele menetlusabi, siis kohus asub seisukohale, et DNA ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda. Kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus märgib, et puudutatud isikute menetlusse kaasamine tuleneb seadusest (TsMS § 580 lg 1) ja kohtule esitatud vastustes ei ole puudutatud isikud keeldunud avaldaja põlvnemise tuvastamisele (lk 114, 117, 122). Kohus lisab, et käesolev menetlus on hagita menetlus ja TsMS § 477 sätestab hagita menetluse põhimõtted, sh kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning kohus võib koguda tõendeid ka omal algatusel. Menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saajal enda kulude kandmist. Kui lapse seaduslik esindaja on võtnud esindamiseks advokaadi, siis kohus eeldab, et ta on vastava kuluga ka arvestanud. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud (v.a eksperdikulud) vastava kulu kandnud poole enda kanda.

3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.