Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

XXXXesitas 23. septembril 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib müüa alaealisele kuuluva korteri asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX. Vahetult pärast XXXX sündi ostsid tema vanemad XXXXja XXXXlapsele eelnimetatud korteriomandi ja asusid sinna elama. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäi korter tühjaks, kuna avaldaja töötas Soomes ning puudutatud isik II lahkus koos alaealisega teise elukohta. Käesoleval ajal elab XXXX XXXX vallas koos oma ema ning viimase elukaaslasega. Perele kuulub oma maja, kus XXXX on olemas kõik eluks vajalikud tingimused. Laps käib XXXX koolis ning tema elu on seotud XXXXga. Valgamaal XXXXasuv korteriomand on pikemat aega kasutamata, kuna avaldaja emal on samas korter, mida Eestis viibides avaldaja kasutab. Samas nõuab XXXXe kuuluv korter pidevalt kulutusi, kuna tegemist on kortermajas asuva eluruumiga. Arvestades XXXX asuvate korteriomandite väärtust on selle omamisega seotud kulutused ebaproportsionaalselt suured. Eeltoodut arvestades on XXXX vanemad otsustanud, et lapse huvides oleks korteriomand müüa ning kasutada saadud raha lapse huvides. Avaldaja on seisukohal, et XXXX asuva korteri omamisega seotud kulutuste jätkuv kandmine ei ole majanduslikult otstarbekas ning alaealise huvides. Korteriomandi turuhind on madal ning selle tõusu ei ole ka tulevikus oodata. Käesolevaks ajaks on avaldajal tekkinud võimalus korteriomand müüa ning kasutada saadud raha XXXX huvides. Lapsel on olemas oma pangakonto, millele laekunud summasid saab kasutada tema vajaduste rahuldamiseks. Puudutatud isik II on kohtule esitanud seisukohas väljendanud, et ta nõustub sellega, et anda XXXX luba müüa alaealise XXXX esindajana Valga maakonnas XXXX korteriomand registriosa number XXXX. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas seisukohas, et korteri võõrandamine on antud juhul piisavalt põhjendatud. Puudutatud isik II kinnitas määratud esindajale, et lapsel on oma arvelduskonto ning müügist saadav raha kantaks lapse kontole. Puudutatud isik II ühtlasi kinnitas, et seoses tema ja avaldaja hooldusõigusega puudutatud isik I suhtes ei ole mingeid muudatusi tehtud, s.t neil on ühine hooldusõigus perekonnaseaduse mõttes. Määratud esindaja juhib tähelepanu, et ühisest hooldusõigusest tulenevalt on avaldajal ja puudutatud isikul II ka ühine esindusõigus PKS § 120 lg 1 alusel. Kuigi avalduse kohaselt on XXXX vanemad kokku leppinud, et korteriomandi võõrandamise korraldab avaldaja, ning avalduses on taotletud nõusolekut ainult XXXX, tuleks nõusolek XXXXkuuluva korteriomandi võõrandamiseks anda ühiselt XXXX ja XXXX. Kokkuvõttes leiab määratud esindaja, et nõusoleku andmine XXXX kinnistu võõrandamiseks on kooskõlas tema huvidega, eeldusel, et korter müüakse turuhinnaga ning müügist saadav raha kantakse lapse arvelduskontole. Eestkosteasutus Tallinna linn avaldas seisukohas, et Viimsi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestles telefonitsi 30.11.2016 lapsevanemate XXXX ja XXXX. XXXX sõnul ei tea ta lapse nimel oleva korteri müügihinda, kuna korteri müümisega tegeleb lapse isa XXXX. XXXXväljendas nõustumist korteri müügiga ning müügist saadava raha paigutamisega lapse nimel olevale pangakontole. Ta kinnitas, et olenemata summast kasutatakse raha vaid lapse huvides. XXXX avaldas lastekaitsespetsialistile, et lapse nimel oleva korteri, mida pere ei kasuta, müügihind koos sisustusega on ligikaudu 3000 eurot. Korteri müügist saadava raha soovib lapsevanem kanda XXXX nimel olevale pangakontole ja/või kasutada lapse huvitegevuse jaoks, nimetades lapse motospordihuvi. Lähtudes asjaoludest, et lapse nimel olevat korterit ei kasuta, lapse vara valitsemisega kaasnevad igakuised kulutused, samas piirkonnas olevate korterite müügihind on madal ning piirkonnas

on mitmed asustamata kortermajad, peab Viimsi Vallavalitsus lapsevanema avaldust põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes on Viimsi Vallavalitsusel seisukohal, et alaealisele XXXX kuuluva korteri turuhinnaga realiseerimine ning müügist saadud vahendite paigutamine XXXX nimel olevale pangakontole ei kahjusta alaealise huve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ning menetluses esitatud seisukohtadega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõtte (tl 4) kohaselt on XXXX asuva korteriomandi (registriosa number XXXX) omanik XXXX . Avaldaja soovib kohtu nõusolekut nimetatud korteriomandi müümiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja on soovinud, et korteriomandi müügist saadud raha kantakse lapse arvelduskontole. Kohtu hinnangul vastab see puudutatud isiku I huvidele. Arvestades asjaolu, et korteriomand seisab pikemat aega kasutamata ning vajab pidevaid kulutusi, millised on, arvestades Kaagjärvel asuvate korteriomandite väärtust, ebaproportsionaalsed, leiab kohus, et taotletud tehingu tegemine on lapse huvides. Korteriga seonduvate kulutuste jätkuv kandmine ei ole kohtu seisukohalt majanduslikult otstarbekas ega lapse huvides. Kohus nõustub menetluses lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, et kuivõrd avaldajal ja puudutatud isikul II on ühisest hooldusõigusest tulenevalt ühine esindusõigus PKS § 120 lg 1 alusel, siis kuigi avalduses on nõusolekut taotlenud vaid XXXX, siis tuleks nõusolek anda XXXX kuuluva korteriomandi võõrandamiseks ühiselt avaldajale XXXX ja puudutatud isik II XXXX. Kohus leiab, et XXXXja XXXXtuleb anda nõusolek alaealise lapse XXXX nimel XXXX asuva korteriomandi müügiks turuhinnaga. Kohus annab nõusoleku nimetatud korteriomandi müügiks selliselt, et müügist saadud raha kantakse XXXXisiklikule arvelduskontole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et lapsele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda.

TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.