Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13.12.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-16-12448
Tsiviilasi
XXXX hagiavaldus XXXX vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 935 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX esindajad Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kirjalik menetlus Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXX ́ilt XXXX kasuks alates 10.08.2016 elatis summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Välja mõista XXXX ́ilt XXXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2015 – 09.08.2016 eest summas 1 762,40 eurot.
4.Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks XXXX seadusliku esindaja XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX.
5.Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele XXXX ́ilt XXXX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 13.12.2016.
Jätta menetluskulud XXXX ́i kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Edasikaebamise kord:
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.12.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXX(hageja) esitas 10.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX ́i (kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on XXXX ja kostja aebielus sõndinud laps. Hageja vanemad elavad eraldi alates 2015. aastast ning hageja elab oma emaga. Kostja ei ole alates 2015. a detsembrist osalenud lapse ülalpidamises. Hageja seaduslik esindaja on kandnud ning kannab tänaseni lapsega seotud kulusid iseseisvalt. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja veedab enamuse ajast oma emaga, kes tasub kõik arved, mis on seotud hageja ülalpidamisega: lasteaed, tantsutrenni arved, rohtude kulud, kulutused toidule ja riietele. Hageja veedab aega isa ja vanaemaga tavaliselt nädalavahetustel, st üks nädalavahetus on hageja emaga ning järgmine isaga. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.12.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning taganud lapse ülalpidamise perekonnaseadusega ettenähtud ulatuses, samuti teeb seda nõuetekohaselt tulevikus. Pärast hageja vanemate abielu lahutamist on kostja osalenud lapse ülalpidamises, kandnud vastavalt lapse vajadustele lapse kasvatamisega seotud kulusid, ostnud vajaliku, kandnud suurema osa lapsele tehtavatest kuludest nagu riided, jalatsid, tasustanud lapse puhkust, maksnud lapse huvialade ja hobide eest. Kostja väitel elab hageja vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele tegelikult korda mööda mõlema vanema juures. Hageja veedab isa või vanaema juures mitu päeva nädalas ning nimetatud perioodil on hageja täielikult kostja ülalpidamisel. Isa poolt on lapsele tagatud tema juures viibimise ajal kõik tingimused elamiseks ja eakohaseks arenemiseks. Lapsele on tagatud isa poolt heaolu ja ülalpidamine.
Kostja on kulutanud hageja huvides perioodil 08.11.2015 – 10.08.2016 ligi 2000 eurot, sh lasteüritused ja huvialad 317,47 eurot ning toidukulud, vitamiinid, riided, jalatsid jms minimaalselt 1800 eurot, mis 9 kuu lõikes moodustab 235 eurot. Kostja märgib, et paljude lapsele tehtud kulutuste eest on tasutud kostja ema XXXX kontolt. Kostja leiab, et nimetatud kulutused tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kuna kostja on pidevalt täitnud lapse ülalpidamiskohust, puudub alus temalt elatist nõuda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus selgitab, et lahendab tsiviilasja nr 2-16-12448 kirjalikus menetluses lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1 ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (lk 4, lk 25).
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama (lk 6). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 01.12.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning taganud hageja ülalpidamise perekonnaseadusega ettenähtud ulatuses. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja tõendama igakuiseid kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14).
6.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 18 väljendanud seisukohta, et TsMS § 369 järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Riigikohus on varem leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57,04, p-d 9 ja 10, lahend nr 3-2-1-108-07, p 11, lahend nr 3-2-1-37-11, p 14). Seega tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga
kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning taganud hageja ülalpidamise perekonnaseadusega ettenähtud ulatuses. Kohus on selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist 28.10.2016 kirjas (lk 34). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on regulaarselt andnud oma lapsele miinimummääras ülalpidamist, sh hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud maksekorraldused (lk 26-32) ei tõenda, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Kostja poolt on kohtule esitatud maksekorraldused, mille on teostanud kostja ema XXXX. Esitatud maksekorralduste alusel ei ole võimalik tuvastada, et maksekorraldustel nähtuvad kulud on kantud hageja ülalpidamiskuludena. Lisaks eeltoodule ei ole kumbki pool väitnud ega tõendanud, et lapse vanemate vahel oli kokkulepe PKS § 100 lg 3 mõttes selles, et kostja saab anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatust erineval viisil, nt ostes lapsele riideid, jalatseid või kandes meelelahutuskulusid. Hageja 18.11.2016 menetlusdokumendist nähtuvalt kannab hageja ema kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud ning kostja poolt esitatud maksekorraldustes kajastuvaid oste pole hageja ema näinud. Seega ei ole hageja ema aktsepteerinud, et kostja, ostes lapsele riideid või kandes muid kulusid täidab hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei saaks ka kostja poolt eeltoodud kulude kandmise tõendatuse korral lugeda kulusid kostjapoolseks lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja väidab, et pärast hageja vanemate lahkuminekut elab hageja vastavalt vanemate kokkuleppele kordamööda mõlema vanema juures. Hageja veedab kostja või tema ema juures nädalas mitu päeva järjest ning nimetatud perioodidel on hageja täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja 18.11.2016 seisukoha kohaselt veedab laps enamuse ajast emaga ning hageja veedab isa ja isa emaga aega tavaliselt nädalavahetusel. Kohtu hinnangul ei muutu lapse igapäevased vajadused sellest, et laps viibib aegajalt mõned päevad kostja või kostja ema juures ning lapse ülalpidamiseks tuleb lapsega koos elaval vanemal tagada kindlate vahendite olemasolu ka siis, kui laps ei veeda kogu aega temaga.
7.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust jättes tasumata elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 10.08.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras PKS § 97 p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
8.Kuivõrd kostja rikkus hageja ülalpidamise kohustust, tuleb temalt mõista välja elatis ka tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Hageja palub kostjalt välja mõista miinimumsummas elatis tagasiulatuvalt alates 01.12.2015. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.12.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 09.08.2016 (sealhulgas) eest summas 1762,40 eurot (arvutuskäik: 01.12.2015.a kuni 31.12.2015.a 195x1=195 eurot; ajavahemik 01.01.2016. a kuni 31.07.2016. a 215x7=1505 eurot; ajavahemik 01.08.2016. a. kuni 09.08.2016.a. 215/31x9=62,4 eurot).
9.Hageja palub tunnistada elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks elatise alammäära ulatuses. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendanud seisukohta, et TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 13.12.2016.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
10.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on 14.11.2016 kohtukirjaga (lk 39) määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 21.11.2016. Kuivõrd hageja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks muid menetluskulusid kandnud, puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.