2-16-16013
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
07.12.2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16013
Tsiviilasi
XXXXavaldus lapse XXXXsuhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahendi kuulutamine Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); lepinguline esindaja: Igor Sablonin (OÜ Ingor Õigusbüroo, e-post [email protected]) Puudutatud isikud: 1) XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX); lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marika Jaanson (Advokaadibüroo Aktseptus, e-post [email protected]) 2) XXXX (isikukood XXXX, registrijärgne elukoht Mustamäe linnaosa Tallinn, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post XXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohus määras: Lõpetada XXXX ja XXXX ühine hooldusõigus lapse XXXX suhtes ja anda XXXX hooldusõigus ainuisikuliselt üle XXXX. Menetluskulude jaotus Jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebekord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.
Avalduse sisu 1(4)
2-16-16013
XXXX esitas 24.10.2016.a kohtule avalduse, milles palub anda talle ainuhooldusõigus lapse XXXX suhtes. Avalduse kohaselt lapse isa ei osale lapse hooldamises ja ülalpidamises. Isa lahkus kodust umbes veebruaris 2016.a ja pole lapse vastu huvi tundnud. Kooselu ajal tarbis XXXX alkoholi ja narkootikume. Avaldaja kohtuistungil seletas, et peale kooselu lõppu on ta XXXX näinud ühel korral juhuslikult tänaval. XXXX lapsega ei suhtle ja elatist ei tasu. Avaldaja ei tea, kus XXXX elab, avaldaja on lapse isaga suhelnud ainult sotsiaalmeedias. Avaldaja elab koos lapse ja oma vanaemaga vanaemale kuuluvas korteris ja töötab Talleggis. Menetlusosaliste seisukohad Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab avaldust. Vestluses avaldas XXXX, et XXXX tarvitas kooselu ajal alkoholi ja narkootikume, peale lapse sündi läks olukord kodus halvemaks. XXXX läks Vikerlase tänava korterist ära 03.03.2016.a. Lapse ema ei tea, millisel aadressil lapse isa elab. XXXX ja XXXX abielu lahutati 01.06.2016.a. XXXX sõnade kohaselt ei tunne isa lapse vastu huvi, last vaatamas ei käi, elatist ei maksa. XXXXei tea, kes on lapse perearst, millises lasteaias laps käib. Peale vanemahüvitise maksmise lõppemist palus lapse ema, et XXXX toetaks last rahaliselt kuni laps läheb lasteaeda ja lapse ema saab asuda tööle, aga XXXX keeldus sellest. XXXX käib XXXXlasteaias sõimerühmas, hetkel ema harjutab last lasteaias käima. Ema sõnade kohaselt ei tunne XXXX oma isa ja kuna ta on harjunud naisterahvaste seltskonnaga, siis laps kardab mehi. XXXX kardab lapse pärast, sest XXXX on paaril korral alkoholijoobes olles nõudnud lapsega kohtumist. 21.11.2016.a teostas lastekaitse spetsialist kodukülastuse aadressile XXXX, Tallinn. Kodus olid XXXX, tema vanaema ja XXXX. Korter on kolmetoaline, vanaemal on oma tuba, lapsel oma tuba. Korter on korras, lapsele vajalik on olemas. Lastekaitse spetsialistil ei ole õnnestunud rääkida XXXX. XXXXtelefon on välja lülitatud, e-posti teel saadetud kutsele ta vastanud ei ole. XXXXsõnade kohaselt kasutab XXXXoma e-posti aadressi ja on kutse kätte saanud. Lähtuvalt eeltoodust leiab Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, et lapse isa XXXXoma praeguste eluviiside ja elukorraldusega ei suuda osaleda lapse elus, tal puudub valmisolek last kasvatada. XXXXsenine tahe last kasvatada on olnud vähene, XXXXon sisuliselt üksi tegelenud lapse kasvatamisega. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel säilib lapse isal XXXXul õigus ja kohustus lapsega suhelda. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab XXXXavaldust lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse emale. Lapsele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse, et lapse huvides on ühise hooldusõiguse lõpetamine. Esindaja kohtus ema ja lapsega ja suhtles lapse lasteaiaga. Avaldusest ilmnes, et lapse isa ei ole lapse elus alates vanemate lahutusest 2016.a juunis osalenud, sh.elatist tasunud ega lapse vastu huvi tundnud. Laps on isa näinud mõned viimase poole aasta jooksul ühe korra juhuslikult tänaval ja laps ei mäleta enam oma isa. Emal puuduvad mistahes kontaktid isaga ja ema ei tea isa asukohta. Vestluses emaga kinnitas viimane avalduses toodud asjaolusid. Samuti avaldas ema, et isa tarvitas kooselu ajal alkoholi ja ema kahtlustas ka narkootikumide kasutamist. Peale lapse sündi läks olukord kodus halvemaks, isa oli tihti joobes ja kodust kadusid ema raha ja asjad, mis isa viis ilmselt pandimajja. XXXXlahkus pere ühisest elukohast märtsis 2016.a. XXXX on peale emapuhkust asumas taas tööle Talleggi, kus ta töötas ka varem lõikajana. Varasemalt töötas seal ka isa, kuid hetkel enam mitte. Kas isa töötab ja kus isa võiks elada, XXXXnimetada ei osanud. Isa lapse vastu huvi ei tunne, last vaatamas ei käi, elatist ei maksa. XXXXkäib XXXXlasteaias sõimerühmas, hetkel ema harjutab last lasteaias käima. Lasteaial ema suhtes pretensioone ei ole, lapse isaga ei ole lasteaial kontakte olnud. Laps ja ema elavad kolmetoalises korteris, kus lapse vanaemal on oma tuba, emal oma tuba ja lapsel oma tuba. Korter on korras, lapsele vajalik on olemas. 2(4)
2-16-16013
Lapse esindajal ei õnnestunud rääkida isa XXXX. Isa telefon oli välja lülitatud, e-posti teel saadetud kutsele ta vastanud ei ole. XXXXsõnade kohaselt kasutab XXXXoma e-posti aadressi ja on ema kohtusse pöördumise faktist teadlik. Lapse esindaja on momendil olemasoleva info põhjal seisukohal, et ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks emale on asjakohane ning lähtub lapse huvidest, kuna lapse isa osalemine lapse kasvatamisel on olematu. Lapse esindaja toetab ema avaldust ja on seisukohal, et lapse viibimiskoha, hariduse- ja terviseküsimustes, lisaks varahooldusõiguse küsimustes, tuleb otsustusõigus anda lapse emale. Lapse isa asukohta ei õnnestunud esindajal teada saada ja seetõttu ka temaga suhelda. Hooldusõiguse lõpetamisel oleks oluline teavitada ka lapse isa, vähemalt avalike teadaannete kaudu istungiaja avaldamisest. Lapse isa XXXXei ole kohtule oma seisukohta avaldanud. Kohtule ei ole teada XXXXviibimiskoht. Avaldaja on kohtule esitanud väljavõtted tema ja XXXXsõnumitest sotsiaalmeedias „Seti“ portaalis. XXXXon portaalis märkinud oma viibimiskohaks Narva linna. XXXXon näidanud avaldajale sõnumites kohtukutset käesolevas asjas 06.12.2016.a toimunud istungile ja kirjutanud et tal puudub raha, et Tallinnasse kohtusse tulla. XXXXon avaldajale sõnumites kirjutanud, et töötab ehitusel, elab vagunelamus ja ei ütle, millises linnas. Pärast kohtuistungi toimumist on XXXXavaldajalt sõnumites küsinud, kas avaldaja käis kohtus. Laps XXXXon 1-aastane. TsMS § 552’ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. XXXXvanuse tõttu kohus teda ära ei kuula. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 1231 lg 1 kohaselt hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
3(4)
2-16-16013
Laps XXXXsündis 11.05.2015.a, tema vanemad on XXXXja XXXX. Vanemate kooslelu lõppes märtsis 2016.a ja abielu lahutati 01.06.2016.a. Laps jäi kooselu lõppedes elama ema juurde. Lapse hooldamise ja kasvatamisega on alates märtsist 2016.a tegelenud avaldaja, lapse ema ainuisikuliselt. Lapse isa XXXXei ole lapsega suhelnud ega lapse ülalpidamises osalenud. Laps ei ole oma isa näinud, on toimunud üks juhuslik kohtumine tänaval. XXXXkäitumine näitab, et ta ei soovi hooldusõigust teostada. XXXXei ole kohtule oma suulist ega kirjalikku seisukohta esitanud. Seisukoha esitamata jätmise tõttu ja avaldaja poolt esitatud sotsiaalmeedia väljavõtete põhjal on kohtu seisukoht, et XXXXei soovi avaldusele vastuväiteid esitada Lapse ema on lapse hooldusõigust pikemat aega ainuisikuliselt teostanud ja sellega hästi hakkama saanud. Lapse hoolduse teostamata jätmise kohta isa poolt ei ole ühtegi mõistlikku ja objektiivset põhjendust. Eeltooduga on isa rikkunud lapse isikuhooldusõigust. Lapse isa ei ole ühelgi viisil osalenud lapse ülalpidamises, sellega on lapse isa rikkunud lapse varahooldusõigust. Lapse isa ei jää tema hooldusõiguse piiramisel millestki ilma, kuna ta on hooldusõiguse teostamisest vabatahtlikult loobunud ligi 10 kuud tagasi. Lapse huvides on, kui senine tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on ema avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Isal on õigus esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui ühise hooldusõiguse lõpetamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.