Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-16-11508
Tsiviilasi
KP`i hagi MP`i vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: KP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx esindajad xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hageja seaduslik esindaja KP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x Kostja: MP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxxxxx, e-post: x Hagihind
1935 eurot
Kohtuistungi aeg
16.11.2016
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-11508 jätta kummagi poolte endi kanda.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
2-16-11508
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras, kuna poolte ühine laps KP elab koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Kostja ei ole oma tütart materiaalselt toetanud, pöördumised kostja poole on lõppenud selgitustega, et tal on raske ja ta maksab lapsele, kui tekib võimalus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastuses eelmenetlusteatele hagile vastu. Kostja soovis lapse emaga kooselu ja last koos kasvatada, kuid KP kooselu ei soovinud ning kinnitas, et ei hakka nõudma kostjalt mingeid rahasid. Kostja kinnitab, et on töötu ega oma kindlat sissetulekut. Lisaks elab temaga koos x aastane poeg, kelle ülalpidamine on kostja kanda. Väide, et kostja pole hagejat üldse toetanud, on vale, kuna kostja on toetanud nii rahaliselt kui ka riietega. Menetluse käik Eelmenetluses on kostja lisaks vastuväidetele avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks, kuid et pooled kompromissilepingut kohtule kinnitamiseks ei esitanud, määras kohus tsiviilasjas eelistungi, kuna nii oli rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga. Kostja 16.11.2016 planeeritud eelistungile ei ilmunud, põhjendades eelistungile mitteilmumist rahaliste vahendite puudumisega ning taotles istungi edasilükkamist. Kostja edasilükkamisega ei nõustunud ning kohus ei tuvastanud kostja mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks TsMS § 422 lg 1 alusel. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus kohaloleva poole taotlusel lahendada tsiviilasja sisuliselt. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-16-11508
kohus on kostjalt neid kahel korral (06.09 ja 31.10.2016) küsinud. Seega ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud, kuigi see kohustus tuleneb TsMS § 230 lg-st 1. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas olukorras, kus vanemal on teine laps, jääks see laps vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja seaduslik esindaja ei eita, et kostja on lapse ülalpidamisel osalenud, kuid on teinud seda minimaalselt (20 eurot ja mittesobivad riided), mistõttu ei nõua hageja elatist tagasiulatuvalt ega ka alates elatisehagi esitamisest, vaid alates 01.12.2016. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuigi kostja on väitnud, et lapse ema lubas kooselu lõppemisel elatist mitte nõuda, viimane seda ei kinnita ning see ei ole ka lapse huvides. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.