Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-5446
Tsiviilasi
I.L. hagi A.L. vastu ühisvara jagamiseks A.L. vastuhagi I.L. vastu ühisvara jagamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. juuni 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja, vastuhagi kostja): I.L. , ik XXXX; esindaja Alla Buldakova Vastustaja (kostja, vastuhagi hageja): A.L. , ik XXXX ; esindaja Artur Umuršadjants
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 8. juuni 2016 otsus tühistada osaliselt I.L. lt A.L. kasuks enamsaadud ühisvara eest välja mõistetud hüvitise suuruse (p 7) ja tasaarvestuse tulemi (p 9) ning kinnistu XXXXX 1 (reg nr XXXX ) mõtteliste osade omandiõiguse määramise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista I.L. lt A.L. kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitisena 19 848,96 eurot ning tasaarvestuse tulemusena A.L. ilt I.L. kasuks hüvitisena 5050,95 eurot ning määrata kinnistu XXXXX 1 (reg nr XXXX ) 1⁄4 mõtteline osa I.L. ainuomandisse ning 1⁄4 mõtteline osa A.L. ainuomandisse.
Viru Maakohtu 8. juuni 2016 otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.1 Hagi ja vastuhagi rahuldada osaliselt. 3.2 Lõpetada I.L. ja A.L. ühisomand. 3.3 Jagada I.L. ja A.L. ühisomandis olev korteriomand, st Tallinnas XXXX asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXX ) 438/26964 mõtteline osa, millele vastab reaalosana korter nr 54 üldpinnaga 43,8 m2, väärtusega 51030 eurot ning
jätta korteriomand I.L. ainuomandisse. A.L. annab nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on I.L. ja A.L. korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks, ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse I.L. . Kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 tähenduses A.L. nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. 3.4 Jagada I.L. ja A.L. ühisomandis olev korteriomand, st Kohtla-Järvel XXXX asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXX ) 479/14104 mõtteline osa, millele vastab reaalosana korter nr 9 üldpinnaga 47,9 m2, väärtusega 6480 eurot, ning jätta korteriomand A.L. ainuomandisse. I.L. annab nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on I.L. ja A.L. korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.L. . Kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 tähenduses I.L. nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. 3.5 Jätta I.L. omandisse sõiduauto Audi registreerimismärgiga XXXX väärtusega 100 eurot ja tema pangakontol SEB Pank AS-is 1.08.2007. a seisuga olnud raha summas 3 299,65 eurot ning kinnistu XXXXX 1 (reg nr XXXX ) 1⁄4 mõtteline osa. 3.6 Jätta A.L. omandisse garaažiboks nr 18 XXXX Kohtla-Järvel väärtusega 900 eurot, garaažiboks nr 42 XXXX Kohtla-Järvel väärtusega 3 500 eurot, sõiduauto Mitsubishi Pajero registreerimismärgiga XXXX , tema pangakontol Swedbank AS-is 1.08.2007. a seisuga olnud raha summas 473,50 eurot ja SEB Pank AS-is 01.08.2007. a seisuga olnud raha summas 1 278,23 eurot ning kinnistu XXXXX 1 (reg nr XXXX ) 1⁄4 mõtteline osa. 3.7 Välja mõista I.L. lt A.L. kasuks rahaline hüvitus 19 848,96 eurot. 3.8 Välja mõista A.L. il I.L. kasuks 14 798, 01 eurot. 3.9 A.L. ja I.L. nõuded kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3.7 ja 3.8 tasaarvestada. Välja mõista I.L. peale tasaarvestuse tegemist A.L. kasuks 5050,95 eurot. 3.10 Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.I.L. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.I.L. esitas 09. aprillil 2015. a kohtusse hagi A.L. vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 27. aprillil 1974. a ning lahutasid 26. juunil 2013. a. Abikaasade suhted ja ühine majapidamine lõppesid 01. augustil 2007. a. Abieluvaralepingut pooled ei sõlminud. Abielu ajal kehtis poolte vara suhtes varaühisuse režiim. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on abikaasade jagatava ühisvara koosseis järgmine: • korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXX(edaspidi korteriomand Tallinnas), mille reaalosaks on korter üldpinnaga 43,8 ruutmeetrit ning mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXXX ning mille ühisomanikena on kantud sisse I.L. ja A.L. . Korteriomandi väärtus on 56700 eurot; • korteriomand asukohaga Kohtla-Järvel XXXXX (edaspidi korteriomand KohtaJärvel), mille reaalosaks on korter üldpinnaga 47,9 ruutmeetrit ning mis on kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXXX ning mille ühisomanikena on kantud sisse I.L. ja A.L. . Korteriomandi väärtus on 7200 eurot; • hooneühistu XXXXX garaažiboks nr 18 asukohaga Kohtla-Järvel XXXX väärtusega 900 eurot; • hooneühistu XXXXX garaažiboks nr 42 asukohaga Kohtla-Järvel XXXXX väärtusega 3500 eurot; • sõiduauto Audi väärtusega 100 eurot; • sõiduauto Mitsubishi Pajero väärtusega 2100 eurot. • raha kostja pangakontol AS-s Swedbank 01. august 2007. a seisuga 473,51 eurot ja raha kostja pangakontol AS-s SEB Pank seisuga 18. august 2006. a 4531,74 eurot; Korteriomandi ostmiseks Tallinnas sõlmisid I.L. ja Swedbank AS 4. aprillil 2007 laenulepingu summas 57557 eurot. Laen tagastati pangale 05. juulil 2007. a ühisvara arvel osaliselt 31943,17 euro ulatuses. Pärast abielusuhte lõppu maksis hageja laenulepingu alusel ainuisikuliselt pangale kokku 30108,03 eurot. Hageja on pärast abielusuhete lõppu võttis hageja üksi laenu summas 12923,41 eurot Tallinnas asuva korteriomandi ümberehitamiseks ja remontimiseks, laen on hageja poolt tasutud. Hageja taotles, et kohus kalduks ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest, kuna Tallinnas asuva korteriomandi väärtus suurenes hageja lahusvara arvel (laenust summas 12923,41 eurot). Hageja osa korteriomandist moodustab 60,97% ning kostja osa 39,03%. Hageja palus kohtul jätta tema ainuomandisse korteriomandi Tallinnas ja sõiduauto Audi. Ülejäänud vara palus hageja jätta kostja ainuomandisse. Hageja palus mõista kostjalt välja Tallinnas asuva korteriomandi ostuks sõlmitud laenulepingu alusel teostatud maksete eest hüvitise 14798,01 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja enamsaadud ühisvara eest hüvitise 2223,70 eurot. Hageja võttis hagi osaliselt tagasi ja palus läbivaatamata jätta algselt jagatava ühisvara koosseisu märgitud kinnistu XXXXX 1 jagamise nõude.
2.Kostja esitas vastuhagi, vastuse hagiavaldusele ning selle täpsustused.
Kostja nõustus ühisvara jagamisega. Kostja palus jagada ühisvara võrdsetes osades. Kostja märkis, et Tallinnas asuva korteriomandi väärtuseks tuleb ühisvara jagamisel hagejapoolseid parendusi arvestades lugeda turuhinnast 10 % madalam hind, s.o 51030 eurot ja Kohtla-Järvel asuva korteriomandi väärtuseks samadel põhjendustel 6480 eurot. Kostja täpsustas, et 1. augusti 2007 seisuga oli kostja rahaline hoius AS-s SEB Pank 20000 krooni ehk 1278,23 eurot ning see kuulub ühisvarasse. Täiendavalt tuleb abikaasade ühisvara hulka lugeda hageja pangakontol AS-s Swedbank 01. augusti 2007. a seisuga olnud raha summas 51628,44 krooni ehk 3299,65 eurot. Kostja ei ole nõus Tallinnas asuva korteri jagamisega ebavõrdsetes osades. Kõiki hageja tehtud investeeringuid Tallinna korteri ümberplaneerimisse ja remonti on juba ekspert arvestanud korteri turuhinna arvutamisel ning samuti on seda arvestatud kostja vara väärtuse kindlaksmääramisel. Kostja palus kohtul jätta hageja ainuomandisse korteriomand Tallinnas, sõiduauto Audi ja raha hageja pangakontol AS- Swedbank seisuga 01. august 2007 summas 3299,65 eurot. Kostja palus kohtul jätta tema ainuomandisse korteriomand Kohtla-Järvel, Kohtla-Järvel XXXX asuva garaaziboksi nr 18, Kohtla-Järvel XXXX asuva garaaziboksi nr 42, sõiduauto Mitsubishi, raha kostja pangakontol AS-s Swedbank seisuga 01. august 2007. a summas 473,50 eurot ja raha kostja pangakontol AS-s SEB Pank seisuga 01. august 2007. a summas 1278 eurotostja on nõus tasuma hagejale laenukohustuse täitmisena 14 798,01 eurot. Kostja palus mõista hagejalt välja rahalise hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas 5450,95 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 8. juuni 2016. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus lõpetas ühisomandi ja jagas hageja ja kostja ühisvara järgnevalt: jättis korteriomandi Tallinnas I.L. ainuomandisse; korterimandi Kohtla-Järvel A.L. ainuomandisse; Kohtla-Järvel XXXX asuv garaaziboksi nr 42 ja Kohtla-Järvel XXXX asuv garaaziboksi nr 42 A.L. ainuomandisse; sõiduauto Audi ja I.L. pangakontol AS-s SEB Pank 01. augusti 2007. a seisuga olnud raha 3299,65 I.L. ainuomandisse; sõiduauto Mitsubishi, A.L. pangakontol AS-s Swedbank 01. augusti 2007. a seisuga olnud raha 473,50 eurot ja AS-s SEB Pank seisuga 01.august 2007. a olnud raha 1278,23 A.L. ainuomandisse; mõistis I.L. lt välja A.L. kasuks 22 323,96 eurot; mõistis A.L. välja I.L. kasuks 14 798,01 eurot; tasaarvestas A.L. nõude I.L. vastu ja kohustas I.L. pärast tasaarvestust A.L. ile hüvitama 7525,95 eurot. Maakohus luges tuvastatuks, et poolte ühisvara hulka kuulub järgmine vara: • • • • • • • • •
korteriomand Tallinnas väärtusega 56 700 eurot; korteriomand Kohtla-Järvel väärtusega 7200 eurot; garaažiboks nr 18 Kohtla-Järvel XXXX väärtusega 900 eurot; garaažiboks nr 42 Kohtla-Järvel XXXX väärtusega 3500 eurot; sõiduauto Audi väärtusega 100 eurot; sõiduauto Mitsubishi väärtusega 2100 eurot; raha AS-s Swedbank I.L. arveldusarvel 01. augusti 2007. a seisuga 3299,65 eurot; raha AS-s Swedbank A.L. arveldusarvel 01. augusti 2007. a seisuga 473,50 eurot; raha AS-S SEB Pank A.L. arveldusarvel 18. augusti 2007. a seisuga 1278,23 eurot.
Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingu 07-062028-EL järgi peab kostja hüvitama hagejale pool hageja teostatud maksetest 14 798,01 eurot (29596,03 : 2). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et Tallinnas asuva korteriomandi jagamisel tuleb kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, so enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS-st. Kui abikaasade abielusuhted lõppesid enne 1. juulit 2010, saab varasuhte lugeda lõppenuks alates sellest ajast. Alates kehtiva PKS jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse alusel. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010.a omandatud vara (vt 3-2-1-42-13 ja 3-2-1-156-14). Riigikohus on lahendis 3-2-1-156-14 märkinud, et õige on ringkonnakohtu järeldus, et asjas saab arvestada enne 1. juulit 2010. a kehtinud PKS § 19 lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid. Kolleegium on varem avaldanud, et PKS § 210 lg 2 alusel saab määrata enne 1. juulit 2010.a kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010. a (3-2-1-31-14, p 14). Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 19 lg 1 sätestas üldreegli, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest mh siis, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Maakohus leidis, et hageja esiletoodud argumendid ühisvara jagamisel poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks ei ole veenvad. Hagiavalduses on hageja selgitanud, et Tallinnas asuva korteriomandi ostmiseks sõlmiti 04. aprillil 2007. a laenuleping summas 57557 eurot. Pärast poolte ühisvara hulka kuulunud korteriomandi müümist tasuti laen osaliselt summas 31943,17 eurot. Hageja on hilisemalt tasunud laenumakseid, intressi ja kindlustust, kuid samas taotleb hageja nimetatud laenukohustuse täitmise (29596,03 eurot) jagamist ja kostjalt 14798,01 euro hüvitamist. Olukorras, kus kostja hüvitab hagejale tasutud laenumaksetest poole, ei ole võimalik poolte võrdsuse printsiibist kõrvale kalduda. Puudub alus ka investeeringute summa osas korteriomandi hinda 10% võrra alandada. Kohus märkis, et hageja on teostanud remondi Tallinna korteris ning kostja Kohtla-Järve korteris pärast abielusuhete lõppu. Ühisvara jagamisel jääb Tallinna korter hagejale ning Kohtla-Järve korter kostjale koos investeeringutega, mida kumbki pool on teinud. Maakohus leidis, et 18. augustil 2006 ülekantud raha ei kuulu ühisvara hulka ning põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et nimetatud raha ei kasutatud perekonna huvides. Tähtajaline hoius 50000 krooni tagastati ajal, kui poolte abielusuhted kestsid. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et ka 20000 krooni suuruse ülekande puhul oli tegemist tähtajalise hoiusega. Raha paigutamine tähtajalisele hoiusele ei ole toiming, mida saaks lugeda perekonna huvisid kahjustavaks tehinguks. Jagatava ühisvara kogumaksumus on 75551,38 eurot (56700 + 7200 + 900 + 3500 + 100 + 2100 + 3299,65 + 473,50 + 1278,23). Ühe abikaasa osa ühisvarast moodustab 37775,69 eurot (75551,38 : 2). Poolte soovil jääb hageja omandisse korteriomand Tallinnas, sõiduauto Audi ja hoiusel olnud raha 3299,65 eurot, kokku maksumusega 60099,65 eurot (56700 + 100 + 3299,65). Kostja omandisse jääb korteriomand Kohtla-Järvel, kaks garaažiboksi, sõiduauto Mitsubishi ja kahel kontol olnud raha, kokku maksumusega 15451,73 eurot (7200 + 900 + 3500 + 2100 + 473,50 + 1 278,23). Seoses sellega, et hageja saab osa ühisvarast, mis ületab poole
ühisvara väärtuse, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele rahaline hüvitus summas 22323,96 eurot. Arvestades seda, et kostja peab hagejale hüvitama 14798,01 eurot, teeb kohus tasaarvestuse ning hageja poolt kostjale hüvitatava summa suuruseks jääb 7525,95 eurot (22323,96 – 14798,01).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I.L. esitas Viru Maakohtu 8.juuni 2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha määrus hagi osaliselt läbivaatamata jätmise kohta. Apellant palub teha asjas uue otsuse, millega mõista I.L. lt välja A.L. kasuks rahaline hüvitis summas 23829,82 eurot; mõista A.L. ilt välja I.L. kasuks 24121,66 eurot; tasaarvestada A.L. rahaline nõue I.L. vastu ning kohustada A.L. pärast tasaarvestust hüvitama I.L. 291,84 eurot. Kaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja nõude kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest Tallinnas asuva korteriomandi jagamisel. Maakohus ei ole põhjendanud, millise õigusnormi alusel on selline otsus tehtud ning miks maakohus ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Hageja maksis pärast abielusuhete lõppemist ainuisikuliselt 12923,41 eurot korteri remondiks ja ümberehitamiseks. Maakohus jättis õigustamatult PKS § 34 lõike 2, mis sätestab, et juhul, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Enne 1. juulit 2010. a kehtinud PKS § 19 lg 2 punktide 3 ja 4 järgi tuli arvestada ühisvara arvel lahusvara suurenemisega ja lahusvara arvel ühisvara suurenemisega ühisvara jagades ning need asjaolud andsid alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude lugeda ühisvara koosseisu 50000 krooni (3195,58 eurot), sest seda rahasummat ei ole A.L. kulutanud perekonna huvides. Hageja esitas 23. veebruaril 2016. a kohtule avalduse hagi osalise tagasivõtmise kohta. Hageja palus jätta läbivaatamata nõude kinnistu XXXXX 1 jagamise kohta. Avalduse kohaselt kuulub kinnistu käesoleval ajal mõlemale poolele kaasomandi osana (kummalegi osas 1⁄4). Kohus ei teinud kohtumäärust hagi osaliselt läbivaatamata jätmise kohta.
5.Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja ei nõustu Tallinnas asuva korteriomandi jagamisega ebavõrdsetes osades. Vastustaja hinnangul on maakohus veenvalt põhjendanud, miks tuleb kohaldada võrdsetes osades jagamist. Põhjendamatu on apellandi taotlus arvestada 50000 krooni (3195,58 euro) jagatava ühisvara koosseisu. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest on näha, et 50000 krooni kulutati abikaasade kooselu ajal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt väljamõistetud hüvitise suuruse (otsuse p 7) ja tasaarvestuse tulemusena hageja poolt kostjale tasutava summa suuruse osas (otsuse p 9). Apellandi taotlus jätta läbi vaatamata hagi kinnistu XXXXX 1 mõtteliste osade jagamise osas tuleb jätta rahuldamata, nimetatud vara tuleb poolte vahel jagada ning vastavalt täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte abielulised suhted lõppesid augustis 2007. Samal aastal enne kooselu lõppu võõrandasid pooled ühisvarasse kuulunud korteri Kohtla-Järvel XXXX teel ja omandasid korterid Tallinnas ning Kohtla-Järvel XXXX tänaval. Tallinnas asuva korteriomandi soetamiseks võtsid pooled koos laenu, mis tagastati osaliselt XXXX tee korteri müügist saadud rahast. Pärast abieluliste suhete lõppu kasutas hageja ühisvarasse kuuluvat korteriomandit Tallinnas ja kostja Kohtla-Järvel ning mõlemad abikaasad ka parendasid nende kasutuses olnud korteriomandeid oma lahusvara arvelt. Maakohus on põhjendatult lähtunud PKS § 210 lg 2 järgi poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01. juulit 2010 kehtinud PKS-st. Poolte ühisvara suhte tuleb lugeda lõppenuks augustist 2007, kuid vara jagamisel on põhjendatud lähtuda kehtivas PKS-s sätestatust. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010.a omandatud vara (vt 3-2-1-42-13 ja 32-1-156-14). Riigikohus on lahendites 3-2-1-156-14 ja 3-2-1-31-14 märkinud, et ühisvara jagamisel saab arvestada enne 1. juulit 2010. a kehtinud PKS § 19 lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, mis sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest mh siis, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt.
8.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus ei ole poolte jagatava ühisvara kindlaksmääramisel arvestanud hoiusega kostja pangaarvel 50 000 krooni ehk 3195, 58 eurot ning jättis Tallinnas asuva korteriomandi osas poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumata. Kaebuse rahuldamise tulemusena ei peaks hageja kostjale enamsaadud vara arvelt hüvitist maksma, vaid see kohustus lasuks kostjal 291,84 euro ulatuses. Seega on hageja vaidlustanud maakohtu otsust eelkõige temalt kostja kasuks väljamõistetud hüvise suuruse osas (otsuse p 7). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on nõustunud Tallinna korteri osas poolte võrduse põhimõttest kõrvale kalduma eksperdi poolt tuvastatud 10 % ulatuses Tallinna korteri väärtusest (II kd lk 145). Korteriomandite turuväärtuse kindlaksmääramiseks määras kohus ekspertiisi, mille järgi on Kohtla-Järvel asuva korteriomandi turuväärtus seisuga 16. detsember 2015. a 7200 eurot ja Tallinnas asuva korteriomandi turuväärtus seisuga 11.detsember 2015. a 56700 eurot. Ekspert on märkinud, et parendustööd (uued aknad, välisuks, osaliselt uued põranda- ja seinakatted) Kohtla-Järve korteris on teostatud 8-10 aastat tagasi (II kd lk 77). Tallinna korteri osas on ekspert märkinud, et korter on kapitaalselt remonditud ning muudetud planeering tõstab korteri turuväärtust ca 10 % eeldusel, et muudelt parameetritelt on korter samaväärne (II kd lk 109). Kostja nõustus, et hageja poolt tema lahusvara arvelt tehtud investeeringud on kasvatanud Tallinna korteri turuväärtust 10 % ja seetõttu tuleb Tallinna korteriomandi väärtust arvestada ühisvaras hinnaga 51030 eurot (ja mitte 56 700 eurot nagu arvestas maakohus). Samas soovis kostja sama metoodika alusel vähendada ka Kohtla-Järve korteri väärtust ühisvarana 7200 eurolt 6480 eurole, millele hageja ei ole maakohtu menetluses vastu vaielnud. Maakohus ei ole nimetatud kostja seisukohti järginud ning on seetõttu arvestanud ühisvara kogumaksumuse ebaõigesti, mis on kaasa toonud ka eksimuse hagejalt kostja kasuks välja mõistetava hüvise arvutamisel.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Tallinna korteri jagamisel tuleb poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda enam kui 10 % hageja kasuks. Selleks ei anna alust üksnes hageja väide, et ta on korteri remonti ja ümberehitamisse panustanud oma lahusvarast 12 923, 41 eurot. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hageja tegi remonti korteris, kus ta ise elas. Ringkonnakohus lisab, et mitte kõik remont- ja ümberehitustööd ei pruugi tõsta korteri turuväärtust. Arvestada tuleb ka remonditööde tegemise ja vara jagamise ajalise vahega ca 8
aastat. Ekspertarvamust vara väärtuse ja korteri ümberehituse mõju kohta pole pooled vaidlustanud, ka ei ole hageja esitanud tõendeid remonttööde sisu ja hinna osas. Nimetatud kaalutlustel rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse kalduda Tallinna korteri osas poolte võrduse põhimõttest kõrvale 10 % ulatuses hageja kasuks ning loeb Tallinna korteri ühisvarasse kuuluvaks turuväärtusest 10 % madalama hinnaga s.o 51030 euroga. Kohtla-Järve korter tuleb ühisvarasse lugeda väärtusega 6480 eurot, sest kostja vastavale maakohtus avaldatud seisukohale ei ole hageja vastuväiteid esitanud.
10.Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse arvata ühisvara kooseisu kostja pangaarvel olev rahasumma 50 000 krooni. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tähtajaline hoius tagastati kostja tavaarvele ajal, mil abielusuhted kestsid ning põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et nimetatud raha ei kasutatud perekonna huvides. Hageja on seda väitnud küll nii maa- kui ka ringkonnakohtus, kuid pole oma väidet põhjendanud ega tõendanud. Seega saab eeldada, et abielu ajal 18. veebruaril 2007 kostja pangakontole laekunud 50 000 krooni kasutati abielu ajal perekonna huvides ning ühisvara hulka saab arvata seda raha, mis oli pooltel olemas abielu lõppedes augustis 2007 ning seda on maakohus kooskõlas poolte taotlustega ka teinud.
11.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Kuigi kostja on vastuhagis taotlenud hagejalt 5450 euro väljamõistmist, on maakohus seda nõuet ületades mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 7525,95 eurot. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Arvestades otsuse punktides 8-9 tuvastatut teeb ringkonnakohus järgmised ümberarvutused. Jagatava ühisvara kogumaksumus on 69 161,38 eurot, seega on kummagi poole osa suurus ühisvarast 34 580, 69 eurot. Hagejale jääva vara väärtuseks (korteriomand Tallinnas, sõiduauto Audi ja hoiusel olnud raha 3299,65 eurot) on 54 429,65 eurot. Kostjale jääva vara väärtuseks (korteriomand Kohtla-Järvel, kaks garaaziboksi, sõiduauto Mitsubishi, raha kahel kontol) on 14731, 73 eurot. Kuna hageja saab enam kui poole ühisvarast, kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele hüvitus 34 580,69-14731,73 =19,848,96 eurot. Arvestades, et kostja peab hagejale hüvitama oma osa ühisest laenust 14798,01 eurot, saab kohus teha tasaarvestuse ning lõplikuks hüviseks, mis hageja peab kostjale enamsaadud ühisvara arvelt tasuma on 5050,95 eurot (19 848,96 – 14 798,01). Vastavalt tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 7 ja 9.
12.Apellant heidab maakohtule ette hagi osalise tagasivõtmise avalduse tähelepanuta jätmist. Hageja on 22. veebruaril 2016 esitanud maakohtule avalduse, milles on palunud jätta hagi läbi vaatamata poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu XXXXX 1 jagamise osas põhjusel, et esitatud hagi on suunatud abikaasade kaasaomandi lõpetamisele omandi osade jagamise teel, kuid nimetatud kinnistu kuulub pooltele kaasomandina mõttelistes osades. Pooled soovivad jääda kinnistu XXXXX -1 mõtteliste osade kaasomanikeks. Kostja hageja avaldustele maakohtus vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud hagi osalise tagasivõtmise avalduse tähelepanuta, samas ei ole nimetatud taotluse rahuldamine seadusega kooskõlas. Maakohtule on etteheidetav, et ta ei selgitanud pooltele õiguslikku olukorda seoses poolte sooviga jääda ühisvara jagamise tulemusena edasi kinnistu XXXX-1 kaasomanikeks. PKS § 35 p 3 ja § 37 lg 1 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel ning abikaasad jagavad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Asjas ei ole vaidlust, et kinnistu XXXXX 1 mõttelised osad kuuluvad poolte ühisvara koosseisu. Hagi läbi vaatamata jätmise taotluses viidatud PKS § 37 lg 5 sätestab ühisvara jagamise korrana kaasomandi lõpetamise sätete järgse korra, mis ei välista aga abikaasade ühisvarasse kuuluvate kaasomandi osade jagamist ühisvara suhte lõppemise
järel. Asjas ei ole vaidlust, et mõlemad kinnistu XXXXX 1 poolte omandis olevad kaasomandi osad kuuluvad ühisvarasse, mistõttu tuleb ka selle vara suhtes ühisvara režiim lõpetada ning jätta kumbki kaasomandi osa ühe abikaasa ainuomandisse, kuna pooled ei soovi omavahelises suhtes kaasomandi lõpetamist. Kuna apellant taotleb kinnistu XXXXX 1 mõtteliste osade osas maakohtu otsuse resolutsiooni täiendamist, tuleb täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni ja jätta kinnistu XXXXX 1 1⁄4 mõttelist osa (väärtusega 15 000 eurot) hageja ainuomandisse ja 1⁄4 mõttelist osa (väärtusega 15 000 eurot) kostja ainuomandisse, mis on ka kooskõlas poolte maakohtus avaldatud seisukohtadega ühisvara jagamiseks.
13.Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsustuse menetluskulude jaotuse osas ja jätab poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus jagada kulud nimetatud põhimõttest erinevalt, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist erinevalt. Kohtud rahuldavad hagi ja vastuhagi osaliselt, ühisvara saab jaotatud, kulude selline jaotus on õiglane ning ei kahjusta kumbagi poolt ülemääraselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.