Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K-LP (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja: RP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 03.10.2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta RP kanda.
3.Välja mõista RP-lt K-LP kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 240 eurot (sh käibemaks). Väljamõistetud menetluskulud tuleb RP-l tasuda Osaühingu Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele nr EE162200221054304340 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses
sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.K-LP (hageja, laps) esitas 26.07.2016 Pärnu Maakohtule hagi RP (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt mõista välja elatise 237,45 eurot kuus alates 01.05.2016. 03.10.2016 istungil täpsustas hageja seaduslik esindaja, et hageja nõuab elatist alates 25.05.2016 miinimummääras.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult. Pärast vanemate kooselu lõppemist on laps olnud isa juures vähemalt 10 päeva kuus. Sellel ajal on kostja kandnud kõik lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud. Kostja saab töötasu miinimummääras.
3.03.10.2016 istungil sõlmisid pooled järgmise kompromissi: Kostja tasub hagejale (seaduslik esindaja AS) elatist alates 01.10.2016 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2016.a 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 18.04.2033. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise tasub kostja hageja seadusliku esindaja AS pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Pärnu Maakohus kinnitas 03.10.2016 määrusega poolte kompromissi esitatud kujul ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada.
5.06.10.2016 esitas kostja taotluse protokolli parandamiseks. Kostja selgitas muuhulgas, et ta on üllatunud protokolli märgitud kokkuleppe sisust. Kostja ei soovinud sellist kokkulepet. Olles esimest korda sellises olukorras, ei osanud ta pöörata tähelepanu sellele, et protokolli kantud kokkulepe ei ole mõistlik. Kompromissi koostamisel ei arvestatud kostja seisukohti.
6.Pärnu Maakohus jättis 03.11.2016 protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Protokollis on kajastatud kohtuistungi oluline käik ja poolte seisukohtade põhisisu. Kohus luges kokkuleppe punktid kohtuistungil ette ja mõlemad pooled kinnitasid, et on kokkuleppega sellisel kujul nõus. Määruskaebus
7.Kostja esitas 17.10.2016 Pärnu Maakohtu 03.10.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kostja leiab, et maakohus ei selgitanud välja, kui suures ulatuses täidab kostja lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Laps elab igakuiselt vähemalt 10 päeva isa juures, augustis ja septembris oli laps isa juures rohkem. Isa juures olles on laps täielikult tema ülalpidamisel. Selles olukorras ei ole elatise väljamõistmine õigustatud. Kostjal puudub kohtu kogemus ja ta ei saanud aru, et tema seisukohtadega ei arvestata. Ka kohtuistungi
protokollist nähtub, et kostja arusaamine kompromissiga nõustumisest võis tema arvates tähendada seda, et kostja on põhimõtteliselt nõus asja kompromissiga lahendama, kuid ei saanud aru, et dikteeritud tingimused on temale kahjulikud. Keegi ei öelnud temale, et makstavaks summaks on 215 eurot. Jutt oli miinimumist, kuid kostja ei saanud täpsest suurusest aru. Kostja saab töötasu miinimummääras ja tasub erinevaid liisinguid. Arvestades, et kostja juba täidab ülalpidamiskohustust, on sellises olukorras täiendav elatise väljamõistmine ülekohtune. Selline kokkulepe jätab kostja elatusvahenditeta. Kostja nõustus kompromissiga üksnes olulise eksimuse mõjul. Vastus määruskaebusele
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Laps elab emaga ning on ema kasvatamisel ja ülalpidamisel. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.01.201618.08.2016 on kostja pangakontodele laekunud rahalisi vahendeid summas 9469 eurot, mis on keskmiselt 1262 eurot kuus. Seega on asjakohatu kostja väide, et ta elatub miinimumpalgast ja tal ei jätku raha elatise maksmiseks.
9.Hageja seaduslik esindaja soovis vaidluse lahendada kompromissiga ning avaldas kohtuistungil, et ta ei nõua elatist tagantjärgi ja on nõus, et kostja maksab elatist alates 01.10.2016. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja sai sellest pakkumisest adekvaatselt aru ja kinnitas nõusolekut maksta elatist alates 01.10.2016. Edasine menetluse käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 03.10.2016 maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus küsinud pooltelt, kas on võimalik sõlmida kompromiss. Hageja seaduslik esindaja vastas, et hageja tagantjärgi elatist ei nõua ning on nõus, kui kostja hakkab elatist maksma alates 01.10.2016. Kostja avaldas, et ta on nõus elatist tasuma alates 01.10.2016. Seejärel kanti kompromiss protokolli. Pärast kompromissi avaldamist on pooled kinnitanud, et nad on eelpoolnimetatud kokkuleppega nõus. Maakohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi.
13.Eeltoodust järeldub, et kostja on kohtuistungil vabatahtlikult nõustunud sellistel tingimustel kompromissi sõlmima. Veenvad ei ole kostja väited, et ta ei saanud kohtuistungil kompromissi sisust aru. Esiteks ei ole kostja selgitanud, milline kompromiss siis tema hinnangul sõlmiti. Teiseks ei ole kompromiss keerulise sisuga. Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale alates 01.10.2016 elatist miinimummääras. Sealjuures on kompromissis kirjas ka 2016. aastal kehtiva miinimummäära suurus, mistõttu on ebaõige
kostja väide, et ta ei saanud aru, kui suur elatise miinimum on. Kolleegiumi hinnangul on sellise sisuga kompromiss arusaadav ka isikule, kes ei ole varem kohtus käinud. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et ta oleks sõlminud kompromissi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lg 3 tähenduses eksimuses olles. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 430 lg 8 teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, mille kohaselt kostja nõustus tasuma elatist alates 01.10.2016 miinimummääras, siis ei pidanud maakohus välja selgitama kostja rahalisi võimalusi ega seda, millises ulatuses on kostja lapse ülalpidamist seni täitnud. Samuti on põhjendamatu kostja arusaam, et maakohus ei ole tema seisukohtadega arvestanud. Arvestades, et pooled sõlmisid kompromissi, siis ei pidanud maakohus võtma seisukohta kostja poolt hagile esitatud vastuväidete suhtes. Kui kostja leidis, et kompromiss sellistel tingimustel ei ole jõukohane või on muul viisil kahjulik, oli tal võimalus jätta kompromiss sõlmimata. TsMS § 430 lg 3 sätestab, et kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi hinnangul ei esinenud käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 sätestatud asjaolusid ning kompromissi kinnitamine ei olnud seadusega vastuolus. Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
14.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 300 eurot ning kanda see summa Osaühing Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele nr EE162200221054304340 Swedbank AS-is. Taotluse kohaselt on seoses määruskaebusele vastuse koostamisega osutatud hagejale õigusabi 2,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluses on märgitud, et hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kolleegium märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse vastuse mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Lähtudes hageja taotlusest tuleb kostjal menetluskulud tasuda Osaühingu Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.