Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas 17.09.2016 hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja XXXXja XXXXe abielust sündis XXXXühine laps XXXX. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja lapse ülalpidamise kohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 17.09.2016 igakuise elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 29.04.2033. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2016-17.09.2016 eest summas 1247,50 eurot. Elatise tasumisega viivitamisel palub hageja välja mõista tasumata summalt viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõustus 07.11.2016 esitatud vastuses tasuma hagejale elatist miinimummääras kui lapse täisealiseks saamiseni. Kostja palub elatise võlgnevuse likvideerida igakuiselt võrdsete osade kaupa kuni võlgnevuse tasumiseni. Viivisenõudeid peab kostja põhjendamatuks. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2(3)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Viivise nõude puhul kohus selgitab XXXXele, et ei perekonnaseadus (PKS) ega ka võlaõigusseadus (VÕS) näe ette keeldu nõuda elatiselt viivist. Kohus peab andma maksimaalselt parima lapse õiguste kaitseks ja vanema ülalpidamiskohustus on oluline. Viivis rakendub vaid juhul, kui kostja rikub raha maksmise kohustust. Seega ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat lapse isa kuidagi kahjustada. Teisisõnu, kui lapse isa maksab korrapäraselt lapse ülalpidamiseks elatist, siis viivise nõue ei rakendu. Kohustuse rikkumisel võib hageja nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja on andnud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu TsMS § 168 g 6 ei kohaldu. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulu kokku 1 tunni eest kogusummas 96 eurot. Kohus leiab, et hagejate õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on seega põhjendatud kogu ulatuses ja tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.