Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 30.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number: 2-16-119797/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1104

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2016. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-119797

Tsiviilasi

S L'i ja A L L'i hagi A L'i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: 1) A L L, isikukood *, elukoht * 2) S L, isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja K K, isikukood *, elukoht * e-post * Kostja A L, isikukood *, elukoht *, e-post *

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hagejate S L ja A L L (seadusliku esindaja K K vahendusel) ja kostja A L’i vahel kirjalikult sõlmitud (K K poolt allkirjastatud 28.11.2016. a ja A L poolt allkirjastatud 30.11.2016. a) kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1.Kostja A L kohustub maksma hageja 1 A L L kasuks igakuist elatist summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, alates 5. detsembrist 2016. a kuni hageja 1 A L L’i täisealiseks saamiseni *. a.

1.2.Kostja A L kohustub maksma hageja 2 S L kasuks igakuist elatist summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, alates 5. detsembrist 2016. a kuni hageja 2 S L’i täisealiseks saamiseni *. a.

1.3.Kostja tasub elatise hagejate seadusliku esindaja K K arveldusarvele nr * * iga kuu 5. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 19. detsembriks 2016. a kell 10.00. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.