2-16-15105/20 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avalduse sisu XXXXesitas 07.10.2016.a kohtule avalduse, milles palub anda talle ainuhooldusõigus lapse XXXXelu- ja viibimiskoha määramisel. Avalduse kohaselt kolis laps omal soovil isa juurde elama alates 2. novembrist 2015.a. Avaldaja ja lapse ema vahel on olnud erimeelsusi lapse viibimiskoha suhtes. Lapse ema on nõudnud lapse isalt, et viimane tagaks lapse elamise elukohas, mis on sätestatud kohtumäärusega kinnitatud kompromisslepingus. Lapse suhtlemine emaga ja viibimine ema juures ei ole isa poolt mitte kuidagi takistatud ning lapsel on see võimalus alati olnud, kui ta ise on seda soovinud. Kuna käesoleval hetkel elab laps faktiliselt isa juures, oleks lapse huvides, et täielik hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas kuuluks avaldajale. Avaldaja palub anda talle üle hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õigusesl, muus osas taastada vanemate ühine hooldusõigus ja peatada kohtumääruse nr 2-09-8793/21 (isa ja lapse suhtlemise kord) täitmine. Menetlusosaliste seisukohad Eestkosteasutus Tallinna Kesklinna Valitsus esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab avaldust. Poolte abielust sündis XXXX.a tütar XXXX. Vanemad lahutasid oma abielu 13.02.2008.a kohtus ning sõlmisid lapse hooldus - ja kasvatusküsimustes kompromissi (Harju Maakohtu 13.02.2008 määrus tsiviilasjas nr 2-07-46419), mille alusel jäi tütar elama koos oma emaga. Aasta hiljem sõlmisid vanemad ka kompromissi isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas (Harju Maakohtu 07.04.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-09-8793). Alates 02.11.2015.a elab XXXX omal soovil isa XXXX juures. Isa on loonud tütrele tingimused tema juures elamiseks ja eakohaseks arenguks. Avaldaja soovib lapse hooldusõiguse osalist üleandmist lapse viibimiskoha määramise osas. Siinkohal peab XXXX silmas seda, et kuna laps on piisavalt vana, et ise kaasa rääkida tema elukohta puudutavates küsimustes, on vaja vanemlikul tasandil otsustada lapse lühiajaliste viibimiste üle s.o klassiekskursioonid, puhkusereisid jmt, kuid ka lapse elukoha kannete tegemist rahvastikuregistris. Vestlusest avaldajaga selgub, et ta elab koos oma tütrega aadressil XXXX, 2-toalises (eraldatud toad), kõigi mugavustega korteris, kus tütrel on oma tuba kõige vajalikuga. XXXXkuulub veel ka 2-toaline (läbikäidavad toad), kõigi mugavustega korter aadressil XXXX. Aeg-ajalt elab isa ja tütre juures isa elukaaslane, kellel on ka oma elamispind. Isa XXXXsõnul saavad nad tütrega hästi läbi ning nende igapäeva elu-olu on siiani laabunud probleemideta. XXXXon kindel töökoht ja regulaarne sissetulek, mis kindlustab perele vajaliku toimetuleku. Vestlusest 16-aastase XXXX selgus, et ta on 9.klassi õpilane ning kahel korral nädalas käib XXXX kaasaegse tantsu treeningutel. Tema õppeedukus on väga hea ning seda kinnitab ka isa XXXX. XXXX sõnul ei ole neil isaga esinenud suuri erimeelsusi ning nende omavaheline suhe on toetav ja sõbralik. XXXX sõnul helistavad nad tavaliselt emaga ühel või kahel korral nädalas ning aeg-ajalt kohtuvad. Paraku tõdeb XXXX, et nüüd kui isa esitas avalduse kohtusse, ei ole tal emaga enam kontakti, kuna ema väldib teda, mis on kahetsusväärne. 16-aastane XXXX on eakohase arenguga, meeldiva käitumisega, tõsine ja arukas tütarlaps, kes on oma igapäevase elukorraldusega ning oma eluga, elades koos oma isaga, igati rahul. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul on XXXX poolt esitatud avaldus hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks (lapse viibimiskoha määramiseks) ja muus osas vanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks asjakohane ning lähtub perspektiivselt lapse huvidest ja vajadustest. Esitatud nõue fikseerib ja määratleb tegeliku kujunenud olukorra eelkõige lapse huvidest lähtudes, tagades lapsele stabiilsuse ja turvalisuse. 2(6)

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab XXXXavalduse rahuldamist, kuna see fikseerib ja määratleb tegeliku kujunenud olukorra ning vastab alaealise XXXX , sünd XXXX, huvidele ja vajadustele. Eestkosteasutus Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsus esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab avaldust. 2008.a sõlmisid XXXXja XXXXtsiviilasjas nr 2-07-46419 kompromissi lapse XXXXelukoha osas - XXXX elukohaks jäi ema elukoht Eesti Vabariigis. 07.04.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-8793/21 kinnitas kohus vanemate kompromissi XXXXja XXXXsuhtluse korraldamises. Eelnevalt nimetatud menetluste kestel esinesid vanemate vahel erimeelsused, mis jätkusid ka peale suhtlemist korraldava kompromissi sõlmimist. Vanemate suhtlemine ja erimeelsuste arutamine toimus kuni 12.2009.a läbi lastekaitsetöötaja. 03.11.2015.a võttis Nõmme linnaosa lastekaitsetöötajaga ühendust XXXX, kuna XXXX oli eelmisel õhtul kodust ära jooksnud vanaema (isa ema) juurde. Samal ajal võttis lastekaitsetöötajaga ühendust ka XXXX vanaema.Lastekaitsetöötaja kohtus samal päeval XXXXja XXXX , eraldi ja koos. XXXX soov oli jääda elama oma isa XXXX juurde. Senikaua, kui isa oli reisil, soovis XXXX kuni 14.11. olla vanaema juures. XXXX soovis võtta ema juurest oma koolitarbed ja isiklikud asjad. XXXX soov oli, et isa saaks tema hooldusõiguse. XXXX sõnul nõudis ema, et XXXX pidi õppima ainult hindele „5“, XXXX pidi kogu aeg õppima. Huviringis XXXX ei käinud, oli kirjas teaduskoolis. Ema oli XXXX sõnul muutunud närviliseks, oli kuri, kui XXXX tegi vigu. Emaga tekkinud erimeelsuste käigus oli ema öelnud ka, et XXXX peab isa juurde elama minema. Peale vanemate lahkuminekut ei toetanud ema XXXX suhtlust isaga, XXXX hakkas ise isaga aktiivsemalt suhtlema umbes aasta tagasi. Lastekaitsetöötaja vestles XXXX põhjalikult ja veendus tema soovis ning põhjendustes. XXXX soovis kompromissi – seda, et XXXX naaseks koju. XXXX sõnul oli olukord olnud täitsa hea. XXXX sõnul mõjusid koolivahetus ja uued sõbrad XXXX halvasti. XXXX oli vastu, et XXXX läheb vanaema juurde ja nõudis pigem lapse paigutamist turvakodusse. Kuna XXXX soovis kodust võta oma asju, soovis lastekaitsetöötaja XXXX selleks aega kokku leppida. XXXX teatas telefonis korduvalt, et seda ei saa korraldada, kuna ta ei ole kodus. Kui lastekaitsetöötajad läksid umbes kl 16.30 koos XXXX XXXX, avas XXXX lõpuks korduva uksekella helistamise peale ukse. XXXX haaras XXXX selja tagant tugevasse haardesse ja hoidis last jõuga kinni. Lastekaitsetöötajad pidid olukorra lahendamiseks kutsuma politsei. Politsei vabastas XXXX ema haardest ja lastekaitsetöötaja viis XXXX vanaema juurde. XXXX soovis pöörduda nõustaja vastuvõtule, XXXX kohtus ka XXXX . XXXX sõnul soovis XXXX talle nõustamise eest tasuda XXXX kontolt võetud rahast. 18.11.2015.a kohtus lastekaitsetöötaja XXXX . Peale vanemate lahkuminekut oli suhtlemine lapsega väga vähene, XXXX ei toetanud suhtlemist. XXXX oli XXXX isikliku konto tühjaks teinud, kontol oli XXXX olnud 400 eurot. XXXX oli valmis pikaajaliselt XXXX enda juurde elama võtma, kui XXXX seda soovib. Peeter toetas XXXX eakohast suhtlust sõpradega ja lapsele eakohase vabaduse ja vastutuse andmist. 4.11.-25.12.2015.a soovis XXXX saada XXXX kohta informatsiooni lastekaitsetöötaja vahendusel. 12.01.2016.a kohtus lastekaitsetöötaja XXXX . XXXX sõnul läks tal hästi. Isa on rahulik ja tore, pere elamistingimused pidi varsti paranema. XXXX läbisaamine isa sõbrannaga oli hea. XXXX rääkis kodustest reeglitest. XXXX oli oma hinnetega rahul, peab õppima, kuid mitte kogu aeg, XXXX sõnul jäi õppimise kõrvalt aega ka vaba aja tegevusteks. XXXX ei olnud emalt tagasi saanud oma raha. XXXX oli käinud kodus ja emaga suhelnud. XXXX sõnul ei vajanud ta käesoleval ajal lastekaitsetöötaja abi. Lastekaitsetöötaja lõpetas 03.11. vahejuhtumiga seotud menetluse. Seoses käesoleva kohtumenetlusega saatis lastekaitsetöötaja 07.11.2016.a XXXX e-kirja ja palus tulla vastuvõtule 14.11. kl 14. XXXX vastuvõtule ei tulnud 3(6)

ega e-kirjale ei vastanud. 14.11. saatis lastekaitsetöötaja XXXX korduva e-kirja ja palus saata kirjalikult oma seisukoha XXXX hooldusõiguse küsimuses. XXXX ei ole käesoleva ajani ekirjale vastanud.17.11. vestles Nõmme lastekaitsetöötaja telefoni teel Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse peaspetsialistiga, kes oli kohtunud XXXX ja tema isaga. 7.10.2016.a avalduses soovib XXXX vanemate ühise hooldusõiguse taastamist (mis lõppes seoses 2010. a jõustunud perekonnaseadusega) ja XXXX viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmist. XXXX lahkus ema juurest 02.11.2015.a ja elab alates 14.11.2015.a XXXX juures. XXXX on korduvalt ära kuulatud lastekaitsetöötajate poolt. XXXX on 16-aastane arukas ja analüüsivõimeline neiu. XXXX on oma soovi elada isa juures korduvalt selgitanud ja põhjendanud. Nõmme Linnaosa Valitsus toetab XXXX avaldust XXXX ja XXXX ühise hooldusõiguse taastamiseks XXXX suhtes ning XXXX viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmist tema isale XXXX . Lapsele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse, et lapse huvides on ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. Alates 02.11.2015 elab laps XXXX , omal soovil isa, XXXX juures. Isa on lapsele loonud tingimused tema juures elamiseks ja eakohaseks arenguks, millega kaasnevate kulude katmisel ei ole ema väidetavalt osalenud. Lapse esindajale tundub ebaadekvaatsena lapse ema käitumine lapsega suhtlemise taotlemisel läbi kolmandate isikute, mitte aga otse lapsega sellest rääkides. Lapse esindaja juhindub lapse huvidest ja tema poolt juba tehtud otsustest elukoha osas. Laps on piisavalt vana, et sellist otsust langetada ja laps on otsustanud elada isa juures. Lapse esindaja toetab avaldaja taotlust hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale lapse viibimiskoha määramise õiguse osas. Avaldus tuleb rahuldada, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele ning vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Lapse esindaja on seisukohal, et kõik nimetatud tingimused on täidetud. Laps ei saa olla sunnismaine ja kui ta on otsustanud elada isa juures, pole võimalik seda tahet eirata. Ema ei ole suutnud selles küsimuses lapsega vahetult suhelda ja omavahelisele kokkuleppele jõuda. Lapsel on olnud võimalus emaga kohtuda või ka ema juurde elama asuda, aga laps ise ei ole seda soovinud. Otstarbekas on, et viibimiskoha määramise õigus kuuluks vanemale, kelle juures laps elab. Kuna käesoleval hetkel elab laps faktiliselt isa juures, oleks lapse huvides, et täielik hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas kuuluks avaldajale. Lapse esindaja toetab avaldaja taotlust Maakohtu määruse nr. 2-09-8793/21 kehtivuse peatamiseks, millega kinnitati isa ja lapse suhtlemise kord, põhjusel, et laps elab alates 2.11. 2015. a isa juures. Ema XXXX esitas kohtule kirjaliku seisukoha ja avaldas, et ta ei tule kohtuistungile ning palub asja arutada temata. XXXX puuduvad vastuväited avaldajale lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmiseks ning ülejäänud osas ühise hooldusõiguse taastamiseks. Seda seni, kuni laps elab isa juures ning tingimusel, et selline on lapse tahe. Kuna laps on nüüdseks 16 aastat vana, siis lähtub lapse ema eeldusest, et laps suudab adekvaatselt hinnata, milline on temale sobiv elukorraldus ning kumb vanem suudab seda tagada. Arvestades kohtupraktikat ning kohtu kohustust teha võimalusel lapse soove arvestav lahend, ei pea puudutatud isik põhjendatuks avaldusele vastuväiteid esitada. Selguse huvides märgib puudutatud isik üksnes seda, et tõele mittevastavad on avaldaja väited justkui oleks lapse elukoha vahetuse tinginud lapse ema ebaadekvaatne käitumine, seisukohad ja nõudmised. Lapse ema on viimased ca 7 aastat last ainuisikuliselt kasvatanud. Lapse ja isa vaheline suhtlus on olnud minimaalne ning lapse kasvatusse ei ole isa panustanud. Seetõttu ei ole lapse isa ka kursis lapse võimalike probleemidega. Lapse isa käitumise pinnalt jääb paratamatult mulje, et lapse isa ei lähtu lapsega seotud otsuste vastuvõtmisel lapse huvidest, vaid need on kantud soovist lapse emale ebameeldivusi valmistada. Isa poolne negatiivne suhtumine on ka põhjus, miks vanematel ei ole seni õnnestunud lapsega seoses avaldunud probleeme ühiselt ja konstruktiivselt arutada. 4(6)

Lapse isale on teada, et lapse soov elada koos isaga ei ole mitte tingitud sellest, et laps arvaks, et isa on hooliv ja pühendunud lapsevanem, vaid tingituna sellest, et isa juures elades on tal sisuliselt võimalik elada iseseisvat elu (ilma, et peaks andma vanematele aru koolikohustuse, vaba aja veetmise viisi jms osas). Ema loodab siiralt, et juhul kui ta ei vaidle vastu lapse soovile elada koos isaga (s.o iseseisvalt), siis aitab see kaasa lapsel vahepeal avaldunud probleemide (sh depressioon) lahenemisele ning ema ja lapse lähedaste suhete taastamisele. Laps XXXX on 16-aastane. TsMS § 552’ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulas XXXX ära telefoni teel 22.11.2016.a. XXXX seletas, et on oma praeguse eluga isa juures rahul. XXXX sai aru, mida tähendab elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse isale üleandmine ja kinnitas, et just seda ta soovib, kuna usaldab otsuseid, mida isa tema suhtes teeb rohkem, kui ta usaldab ema otsuseid. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 1231 lg 1 kohaselt hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Laps XXXX sündis XXXX.a, tema vanemad on XXXX ja XXXX. Lapse vanemad elavad lahus alates 2008.a. Harju Maakohtu 13.02.2008.a määrusega 2-07-46419 kinnitati vanematevaheline kompromiss selles, et lapse XXXX elukoht on ema juures juhul, kui ema elukoht on Eestis. Harju Maakohtu 07.04.2009.a määrusega nr 2-09-8793/21 kinnitati isa ja lapse suhtlemise kord. Alates 02.11.2015.a elab laps XXXX oma isa XXXX elukohas ja lapse hooldamise ning kasvatamisega on tegelenud peamiselt isa. Laps lahkus ise ema juurest ja asus elama isa juurde. Vanemete vahel on olnud vaidlus lapse elukoha üle. 5(6)