Saneerimine › Saneerimisasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käive 500 581 637 847 675 116 968 716 528 914

Kasum (kahjum) 96 310 73 563 139 498 316 939,78 -477 209,24

Ettevõtjal tekkinud kahjum on eelkõige seotud äärmiselt ebasoodsate ilmastikutingimustega, mis ei võimaldanud planeeritud saagikust. Teraviljakasvatust mõjutas pikk põuaperiood ning saagi koristamist on seganud suured vihmasajud, mis on osaliselt toonud kaasa saagi hävimise. Ka on tõusnud oluliselt sisendite hinnad nagu väetis, taimekaitse ja seeme. 2022. a majandusaasta aruandele lisatud bilansi kohaselt oli ettevõtjal vara 3 202 549 eurot, millest käibevara moodustas 1 521 540 eurot ning põhivara 1 681 009 eurot. Ettevõtjal oli kohustusi kokku 2 454 599 eurot, millest lühiajalised kohustused moodustasid 1 460 763 eurot ja pikaajalised kohustused 993 836 eurot. Ettevõtja omakapital oli 747 950 eurot.

Suuremaid muutusi ettevõtja põhivarade koosseisus ei ole avalduse esitamise seisuga toimunud ning ettevõtja põhivarade koosseis kajastub avaldusele lisatud aruannetes. Ettevõtjal on saneerimisavalduse esitamise seisuga kohustusi kokku 2 787 191 eurot 22 senti. Ettevõtja vajab maksejõuetuse vältimiseks saneerimist. Ilma saneerimismenetluse raames kohaldatavate abinõude rakendamiseta on ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus äärmiselt tõenäoline. Ettevõtja käibevara arvelt ei ole võimalik kohustusi koheselt tasuda. Võlgnevused on muutunud sissenõutavaks ja põhivõlgnevustele lisanduvad viivised, võlausaldajad on alustanud oma nõuete sissenõudmisega. Saneerimise käigus nõuete ümberkujundamine ja nõuete rahuldamise alustamiseks vajaliku likviidsuspuhvri kogumine võimaldavad ettevõtjal jõuda stabiilsesse kasumisse ja asuda kohustusi tasuma. Ettevõtjal on vaja aega, mille jooksul oleks võlausaldajate poolt nõuete esitamise võimalused piiratud. Ettevõtja hinnangul on põhjendatud eeldada, et saneerimismenetluse tulemusena maksejõulisus paraneb ning võlausaldajate huvid saavad kannatada oluliselt väiksemal määral kui pankrotimenetluses. Ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist võimalik. Ettevõtja majandusliku olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on ülimalt tõenäoline. Ettevõtja on juba alustanud ühe saneerimisabinõuna oma majandustegevuse osalise ümberstruktureerimisega, mis seisneb kaera ja rukise lisamises külvikorda. Kaer ja rukis on heitlikele ilmastikuoludele eelduslikult vastupidavamad. Ettevõtja plaanib vähendada riskantsete kultuuride kasvatamist selleks, et tagada kas või osaline eelarve ja prognooside stabiilsus. Muuhulgas plaanib ettevõtja vähendada laenu ja liisingu koormust. Soodsate ilmastikuolude korral on ettevõtjal olemas võimalused oma eelmise aasta saagikuse kahekordistamiseks, kuivõrd eelmisel aastal hävines pool kogu saagist. Selle saavutamiseks puudub vajadus teha täiendavaid investeeringuid. Majandustegevuse jätkamisel ja kohustuste osalise ajatamise tulemusena on võimalik viia ettevõtja majandustegevus kasumisse. Saagikuse suurendamine ja stabiilsemate kultuuride kasvatamine suurendab oluliselt käivet. Ettevõtja püsikulud on kontrolli all ja ettevõtjal on olemas töötajad, teadmised ja vahendid majandustegevuse jätkamiseks.

saneerimiskava lisas toodud maksegraafikule. II rühmas kujundatakse ümber ettevõtjaga seotud isiku Kagu-Agro OÜ nõue summas 35 300 eurot. Kava täitmise tähtaeg I rühma võlausaldajatele on 1. oktoober 2029. Teise rühma nõudeid hakatakse täitma peale I rühma nõuete täielikku täitmist ja tasutakse kolme aasta jooksul, hiljemalt 1. oktoobriks 2032. Makseid tehakse üks kord aastas, hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

saneerimismenetluse käigus andmete täpsustamisel on varade suurus muutunud laekunud nõuete ja raha osas, mis on tavapärase majandustegevuse osa. SanS § 11 lg 1 p 5 kohaselt säilitab ettevõtja saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama saneerimisnõustajat. Maakohus järeldas, et ettevõtja ei ole saneerimisnõustajat teavitanud laenu andmisest seotud isikutele. Maksu- ja Tolliameti avaliku võlapäringu andmetel on 16. detsembri 2024. a seisuga Niitsiku Agro OÜ-l maksuvõlg 121 029 eurot 10 senti (võla alguskuupäev 20. juuli 2023). Selle asemel, et püüda vähendada võlausaldajate nõudeid, on ettevõtja saneerimismenetluse ajal andnud laenu seotud ja makseraskustes isikutele. Saneerimiskavaga on ette nähtud Kagu-Agro OÜ nõude tasumine pärast II rühma võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohus leidis, et kui ettevõtja andis kavaga hõlmatud seotud isikule laenu, siis kaldus ta oluliselt kõrvale võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist. Sisuliselt on Kagu-Agro OÜ saanud tänaseks ettevõtjalt raha rohkem, kui ettevõtja Kagu-Agro OÜ-le kava alusel võlgneb. Saneerimiskavaga ajatatakse võlausaldajate nõuete tasumise tähtaega ja kõrvalnõudeid ei tasuta. Saneerimisnõustaja esitas 18. oktoobril 2024 kohtule taotluse Maksu- ja Tolliameti nõude suuruse kindlaksmääramiseks. Ettevõtja soovis saneerimiskavasse hõlmata Maksu- ja Tolliameti pärast saneerimismenetluse algatamist sissenõutavaks muutunud maksukohustused 67 474 eurot 85 senti. Saneerimisnõustaja leidis, et kuna Varnelia OÜ majandustegevuse jätkamine ja võlausaldajatele võlgnevuste tasumine on saneerimismenetluse ja pankrotimenetluse piirimail ning ei ole välistatud ka ettevõtte pankrot, siis võib Maksu- ja Tolliameti nõude tegelikust võlgnevusest väiksemas ulatuses saneerimiskavasse lisamine tekitada olukorra, kus saneerimismenetlusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Seega taotles ettevõtja nn jooksvate maksukohustuste ümberkujundamist ja eelistas enda ja lähikondsete huve võlausaldajate huvidele. SanS § 39 lg 2 p 3 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu – SanS § 28 lõike 5 kohaselt. SanS § 28 lg 5 p 1 alusel võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui SanS § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 5 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades võlausaldajate huve. Maakohus oli seisukohal, et ettevõtja on rikkunud SanS § 11 lg 5 p-s 5 sätestatud kohustust ja kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve, mistõttu võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata. SanS § 28 lg 5 p 11 alusel võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Ettevõtja omakapital oli 31. detsember 2023. a seisuga -972 557 eurot, saneerimiskavale lisatud bilansi kohaselt on omakapital -469 413 eurot. Ettevõtja osanikud on äriseadustik (ÄS) §-st 176 tulenevalt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, kohustatud otsustama osakapitali vastavusse viimise või esitama pankrotiavalduse. Maakohtu hinnangul viitab negatiivne omakapital ettevõtja püsivale maksejõuetusele. Ettevõtja eesmärk on saneerimise kaudu jätkata kasumlikku majandustegevust. Kohtule esitatud kavast ja selle lisadest ei nähtu, kuidas planeerib ettevõtja omakapitali seaduses sätestatuga vastavusse viia. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete (kasumiaruanne) andmetel oli ettevõtja müügitulu 2023. aastal 528 914 eurot, 2022. aastal 968 716 eurot, 2021. aastal 675 000 eurot, 2020. aastal 637 847 eurot ja 2019. aastal 500 581 eurot. Kavale lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulemused. Prognoositud müük 2025. aastal 940 909 eurot, 980 810 eurot, 2027. aastal 987 955 eurot, 2028 aastal 992 894 eurot ja

2029. aastal 1 037 352 eurot, mis ei ole kooskõlas varasemate aastate tulemustega. Kavas ei ole kirjeldatud, milliste meetmetega ettevõtja peab võimalikuks prognoositud tulemuste saavutamist. Kavast ega ettevõtja esindaja selgitustest ärakuulamisel ei selgunud, millised ümberkorraldusi või muudatusi kavatseb ettevõtja kasutusele võtta SanS § 2 tähenduses. Võlgnikul on bilansi andmetel seisuga 28. oktoober 2024 märkimisväärselt suured laenukohustused. Liisingukohustusi kavaga ümber ei kujundata, mis tähendab, et lisaks saneerimiskava maksetele tuleb ettevõtjal leida rahalised vahendid liisingu makseteks ja majandustegevuse jätkamiseks vajalikeks kuludeks. Ettevõtja ei ole selgitanud, kas on kaalutud võimalusi kohustuste vähendamiseks, sh suure hulga liisingulepingute osas. Kohus juhtis 6. detsembri 2024. a ärakuulamisel ettevõtja tähelepanu ebatäpsustele bilansis. Bilansi andmetel on seisuga 28. oktoober 2024 ettevõtjal lühiajalised laenukohustused Tartu Mill ees kokku 310 000 eurot. Ettevõtja väitel on tegelik laenukohustus väikesem, kuna osa laenu on tagastatud. Saneerimisnõustaja esitas koos 18. oktoobri 2024 taotlusega kohtule OÜ Varnelia poolt Tartu Mill AS-le väljastatud arve, kokku 252 647 eurot 6 senti. Ettevõtja ei osanud ärakuulamisel selgitada, miks bilanss kajastab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Saneerimiskava hääletamiseks peab ettevõtja poolt saneerimisnõustajale esitatav informatsioon olema tõene ja kajastama kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul, olles tutvunud kava ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga ega saneerimiskavaga ületatavad. Maakohus jättis SanS § 28 lg 5 p-de 1 ja 11 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas SanS § 39 lg 2 p 3 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Maakohus luges SanS § 40 lg 4 nõuded täidetuks aruteluga ärakuulamisel ja ettevõtja esindaja nõudega kinnitada saneerimiskava. Pankrotimenetlust ettevõtja ei taotlenud.

MÄÄRUSKAEBUS

pidada saneerimismenetlust või võlausaldajate huve kahjustavateks tehinguteks ega tehinguteks, mis väljuks ettevõtja tavapärase majandamise raamest. Ettevõtja ja tema ainuosaniku ja juhatuse liikme poja äriühingud on mõlemad tegutsenud läbi aastate põllumajandussektoris koostöös. Niitsiku Agro OÜ-le kuulub kogu põllumajandustehnika, millega haritakse ka ettevõtjale kuuluvaid maid. Raha maksmise hindamisel tuleb vaadelda kõiki asjaolusid kogumis. Niitsiku Agro OÜ-le raha maksmine ei välju ettevõtja tavalise majandustegevuse raamidest. Asjaolu, et Niitsiku Agro OÜ-l on maksuvõlgnevus, ei ole asjakohane. Niitsiku Agro OÜ on esitanud kohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks. Ettevõtjale jääb arusaamatuks, miks on maakohus lõpetanud saneerimismenetluse olukorras, kus võlausaldajad on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud ja puuduvad mistahes ettevõtja poolsed rikkumised, mis kahjustaksid võlausaldajate huve. Saneerimiskavast nähtub, et saneerimismenetluse läbi viimata jätmisel peaks ettevõtja tõenäoliselt esitama pankrotiavalduse ning oma majandustegevuse lõpetama. Jääb arusaamatuks, miks on kohtu hinnangul parem lõpetada pika ajalooga põllumajandusettevõtte tegevus ja jätta võlausaldajad oma nõudest ilma. Saneerimismenetluse läbi oleks võimalik täita aja jooksul kõikide võlausaldajate nõuded. Kohtul on võimalus saneerimismenetlus lõpetada ka peale saneerimiskava kinnitamist. Ettevõtja ei ole teinud võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid ja maakohtu määruses toodud tehinguid ei saa lugeda ettevõtja majandustegevuse raamidest väljuvaks. Maakohus on alusetult võtnud ettevõtjalt võimaluse oma majandustegevuse jätkamiseks ja võlausaldajatelt võimaluse oma nõude mingiski osas rahuldatud saamiseks. Peamise maksejõuetuse argumendina on maakohus välja toonud negatiivse omakapitali. Ettevõtja tõi saneerimisavalduses välja käibe ja kasumi suurused aastatel 2019–2023. Ettevõtja on olnud kõikidel aastatel kasumis, välja arvatud 2023. aastal. Maakohus on ekslikult märkinud, et ettevõtja omakapital 31. detsembri 2023. a seisuga oli -972 557 eurot. Ettevõtja omakapital 31. detsembri 2024. a seisuga oli -224 607 eurot 46 senti. Ka asjaolu, et

Negatiivne omakapital ei tähenda automaatselt maksejõuetuse situatsiooni ega anna alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kuna tegemist on kõigest ühe finantsnäitajaga. Maakohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamise küsimust üldse hinnanud. Võlausaldajate huvid ei ole tehingutega kahjustada saanud. Pankrotimenetluse korral oleksid võlausaldajate huvid vähem kaitstud kui saneerimismenetluse korral. Võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud. Maakohus on omaalgatuslikult ja alusetult jätnud saneerimiskava kinnitamata.

SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT

arvamusel,

et

võlgniku

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

SanS § 26 alusel taotlust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus peab kaitsma ka nende võlausaldajate huvisid, kes ei olnud saneerimisavaldusega nõus, samuti tsiviilkäibes osalevaid kolmandaid isikuid.

Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus ekslikult märkinud omakapitali suuruseks 31. detsembri 2023. a seisuga -972 557 eurot. Avaldusele lisatud 2023. a majandusaasta aruande kohaselt oli aruandeaasta kahjum 972 557 eurot; omakapital 31. detsembri 2023. a seisuga ei olnud mitte -972 557 eurot, vaid -224 608 eurot (dtl 24). Eelnevalt viidatud eksimus maakohtu määruses ei anna aga alust jõuda ettevõtja püsiva maksejõuetuse osas maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu maakohus oleks peamise maksejõuetuse argumendina välja toonud negatiivse omakapitali. Maakohus märkis määruse p-s 15, et negatiivne omakapital viitab antud olukorras püsivale maksejõuetusele. Maakohus märkis sealjuures, et saneerimiskavast ja selle lisadest ei nähtu, kuidas planeerib ettevõtja omakapitali seaduses sätestatuga vastavusse viia. Leides, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga ja saneerimiskavaga ületatavad, tõi maakohus välja, et saneerimiskavale lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulud ning et saneerimiskavas ei ole kirjeldatud, milliste meetmetega ettevõtja peab võimalikuks prognoositud tulemust saavutada. Ühtlasi viitas maakohus ettevõtja suurtele laenukohustustele, samuti liisingukohustustele, mida kavaga ümber ei kujundata. Määruskaebuses on välja toodud, et 2022. aastal oli ettevõtja müügitulu 968 716 eurot, ehk samas suurusjärgus nagu järgmiste aastate prognoositav tulu. Ettevõtja märgib, et on prognoosinud ka osalist viljahindade tõusu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et viimase viie aasta müügitulude põhjal ei ole prognoositav müügitulu realistlik. Kavale lisatud finantsprognoos põhineb ühe aasta müügitulul, mis on eelnevate ja järgneva aasta müügitulust oluliselt kõrgem. Arusaamatuks jääb, milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab prognoositud suuruses tulu eeldada. Saneerimiskava kohaselt peab ettevõtja tegema I rühma võlausaldajatele viie aasta jooksul väljamakseid kokku 1 105 926 eurot 88 senti, s.o ca 221 185 eurot aastas. Esitatud ajaolude põhjal on varasema viie aasta jooksul ainult 2022. aastal olnud ettevõtja kasum piisav selleks, et nimetatud suuruses väljamakseid teha. Ka saneerimisnõustaja on määruskaebuse kohta esitatud seisukohas leidnud, et ettevõtja makseraskused on alalise iseloomuga ning ei ole saneerimismenetlusega ületatavad.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.