Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2016.a., Valga kohtumaja
Tsiviilasi
E.M. hagiavaldus H.N. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja number
2-16-14063
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete Kirsimaa (Advokaadibüroo LMP OÜ; telefon: xxxx xxx; e-post: [email protected]) Kostja: H.N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx) 22.11.2016.a kell 13.00
Ärakuulamine
E.M. esitas 19.09.2016.a. Tartu Maakohtule hagi H.N. vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis hagi abielu lahutamiseks menetlusse 21.09.2016.a. määrusega. Avalduse kohaselt E.M. ning H.N. abielu sõlmiti xx.xx.xxxx.a. Poolte abielulised suhted lõppesid 1978.a. Sellest ajast alates ei ole pooled ka omavahel suhelnud. Poolte abielu ei ole lahutatud. 1985.a tutvus E.M. (end. N.) T. M.iga ning 26.08.1995.a sõlmiti E.M.i ning T. M.i
abielu. Teise abielu sõlmimine sai ilmselt võimalikuks tulenevalt perekonnaseisuastuse eksimusest. Hageja oli sel ajal teadlik, et esimene abielu ei ole enam kehtiv. Käesoleva aasta augustikuus soovisid abikaasad E.M. ning T. M. sõlmida vastastikust testamenti. Notari vastuvõtul selgus, et see ei ole võimalik, kuivõrd E.M.i eelmine abielu H.N.st on lahutamata. E.M. soovib abielu lahutada. H.N. on samuti nõus abielu lahutamisega, kuid perekonnaseisuasutuses ei ole see võimalik, kuivõrd E.M.i rahvastikuregistri järgne elukoha aadress on Soome Vabariigis. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis poolte abielulised suhted on lõppenud juba 1978.a. Vaidlust abielu lahutamise küsimuses poolte vahel ei eksisteeri. Kohus kuulas kostja ära 22.11.2016.a. Kostja avaldas, et tema teada Xxxxx kohtus lahutati nende abielu, ta ei käinud seal ise kohal ning tal ka puuduvad dokumendid selle kohta. Paberid on kadunud. On meeles, et oli elatise väljamõistmine ja lahutus, kuid ta ei tea, kas hageja sai lahutuse. Samuti avaldas kostja, et hagejal ja kostjal on kaks last, vanem laps on kasulaps ja mõlemale lapsele nõuti elatis välja. See võis olla 70-ndate teine pool. Ühisvara hagejal ja kostjal ei olnud ja ei ole ka praegu. Samuti avaldas kostja, et tal ei ole midagi selle vastu, et nende abielu lahutatakse.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted loetakse lõppenuks, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastata. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus on tuvastanud, et poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx.a. (tlk 4). E.M. (endise perekonnanimega N.) ja T. M. abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx.a (tlk 5). Rahvastikuregistrist ei nähtu, et hageja ja kostja abielu oleks lahutatud, samas nii hageja kui ka kostja kinnitavad, et abielulised suhted on nende vahel lõppenud.Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on abiellunud uuesti 1995-ndal aastal. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.