Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused XXXXja XXXXesitasid 09.06.2016.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXvastu elatise väljamõistmiseks. XXXXja kostja kooselust sündisid tütred XXXX ja XXXX . Pere elab lahus 2011.a ja lapsed elavad emaga. Kostja täitis vanematevahelist kokkulepet elatise osas ja maksis elatist korrektselt 320 eurot kuus kuni jaanuarini 2016.a. Veebruaris ja märtsis kostja ei täitnud elatise maksmise kohustust ning aprillis maksis üksnes osaliselt 150 eurot. Seega ei ole kostja oma kohustust kohaselt täitnud. Taotleb kummalegi lapsele elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.06.2016.a ja tagasiulatuvalt elatise võlgnevust 1420 eurot perioodi 01.02.2016.a-31.05.2016.a (4 kuu) eest. Hagejad on seisukohal, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja kinnitab ise, et tema abikaasale koos kahe lapsega makstakse 1200 eurot kuus. Iga lapse peale makstakse lapsehoolduse toetust 500 eurot kuus. Lisaks sellele makstakse igale lapsele lapsetoetust 100 eurot kuus. Seega iga Soomes elava hageja lapse peale makstakse 600 eurot kuus. See on piisav summa laste vajaduste jaoks. Mõlemad Soomes elavad hageja lapsed on juba lasteaia eas. Järelikult kostja abikaasa võiks soovi korral tööle minna, mitte istuda kodus. Kostja väidab, et saab töötutoetust 900 eurot kuus. Kostja sissetuleku suurus ei huvita hagejaid tegelikult üldse. Hagejate igapäevased vajadused ei sõltu kostja sissetuleku suurusest. Kostja võib tööle minna. Soome keskmine palk on 3365 eurot kuus. Hagejate ema keskmine töötasu on 392,43 eurot kuus. Sellele lisandub peretoetus 100 eurot kuus. Kui jagada nimetatud summa kolmeks (kaks hagejat ja nende ema), siis kummalegi lapsele jääb 164,14 eurot kuus. Kummagi hageja minimaalne vajadus on aga 430 eurot kuus. Hagejate ema juba töötab ja temal puuduvad täiendava sissetuleku võimalused. Hagejad on seisukohal, 2(5)

et nende hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kostja vastuses märgitud 05.04.2016.a elatise makse summas 150 eurot on tagasiulatuva haginõude juures arvesse võetud. Istungil jäid hagejad oma nõuete juurde. Hagejad ei olnud nõus kokku leppima alla miinimumsumma. Kostja väide, et tema abikaasa on kodune, on tõendamata, sissetuleku tõend tõendamata. Kostja on tõendanud ainult oma kulusid, kulude kandmiseks ta peab midagi teenima. Kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid. Hagejad paluvad hagi rahuldada.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Alates 06.02.2016.a on kostja arvel Töötukassas, saab toetust 40,42 eurot/päev. 18.03.2016.a sai kostja perioodi 06.02.-19.02.2016.a eest 323,36 eurot. Hagejate ülalpidamiseks on kostja kandnud 05.04.2016.a 150 eurot ja 23.06.2016.a 150 eurot. Kostjal on Soomes teine pere ja 2 last: 03.11.2013.a sündinud XXXX ja 14.12.2010.a sündinud XXXX. Kostja naine ei tööta. Kostja kulud kokku perekonnale on 1938,10 eurot. Sissetulekud on kokku 2100 eurot (900 eurot toetus, 1000 eurot kostja naise toetus, 200 eurot lastetoetus 2 lapsele). Tulenevalt oma materiaalsest seisundist on kostja võimeline tasuma laste ülalpidamiseks 75 eurot kummalegi lapsele, s.o kokku 150 eurot alates hagi esitamisest. Kuna kostja tasus laste ülalpidamiseks elatist 05.04.2016.a 150 eurot, 23.06.2016.a 150 eurot, siis perioodi 01.02.-31.05.2016.a eest palub elatist mitte välja mõista. Istungil jäi kostja kirjaliku vastuse juurde. Kostja õpib praegu Tööbüroo kaudu keevitajate koolitusel, aasta lõpul detsembris eksam, Tööbüroo kaudu peaks saama töö. Taotleb elatise summa vähendamist alla miinimummäära. On nõus maksma 75 eurot kummagile lapsele alates hagi esitamisest, tagasiulatuva nõude palub jätta rahuldamata. Hiljem, kui tööle saab, on nõus maksma rohkem.

Kohtuotsuse põhjendused XXXXja kostja abielust on sündinud tütred XXXX(15-aastane) ja XXXX(11-aastane). Peale vanemate abielu lõppemist 2011.a. jäid lapsed elama emaga. Kostja töötas Soomes juba kooselu ajal hagejate emaga. Käesolevalt elab ja töötab Soomes, kus ta on abiellunud ja sellest abielust on kaks last. Kostja tasus lastele elatist kokkuleppel 320 eurot kummalegi lapsele. Viimane kord maksis lastele elatist 28.01.2016.a. Laste ema, XXXX, ühe kuu töötasu palgatõendi kohaselt on 464 eurot (tl 4). Kostja on teatanud, et ta on jäänud töötuks, on arvele võetud töötuna, saab töötuabiraha, millest ta ei suuda üleval pidada vanemaid lapsi. Kostjal on kolme naisega kokku kuus last. Kaks kõige vanemat tütart on täisealised. Soomes isaga koos elavad kaks poega XXXX 6-aastane ja XXXX 3-aastane. Toodud asjaoludes vaidlus puudub. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, 3(5)

samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tõendatud on, et XXXX on töötuna arvele võetud Soome Töö- ja ettevõtlusbüroo VarsinaisSuomi Uusikaupunki osakonnas töötu tööotsijana alates 01.02.2016.a. Tema tööjõukoolitus algas 14.03.2016.a ja kestab praeguseni so tõendi väljaandmiseni 08.07.2016.a. Rahvapensioniameti KELA otsusega on kostjale määratud tööturutoetus 40.42 eurot päevas (tl 21-22). Oma vastuses hagile on kostja kinnitanud, et tema pere sissetuleku moodustavad tema töötutoetus 900 eurot, kostja naise toetus 1000 eurot, lastetoetus kahele lapsele 200 eurot, mis kokku moodustab 2100 eurot. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja igakuine sissetulek töötuks olemise ajal moodustab 900 eurot. Raha tuleks tal kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt peaks summa jagunema tema ja tema nelja alaealise lapse vahel võrdselt ehk 900 : 5 = 180 eurot. Abikaasale makstav toetus on 1000 eurot, mistõttu kohus teda ülalpeetavate hulka ei arvesta. Kostja on esitanud eluasemekulu ja kommunaalkulude arveid tõendamaks oma kulutusi. Kohus arvestab, et üldteada asjaoluna tuleb hageja esindajal kanda igakuiselt samasuguseid eluasemekulusid ja oma märgatavalt väiksemast sissetulekust. Seadusest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. XXXX on selgitanud, et õpib tööjõukoolituses keevitajaks, milles teeb eksami detsembris. Seejärel on lootust saada tööle. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt alates 09.06.2016.a. elatis tema tütardele suuruses 180 eurot kummalegi kuni kostja tööle asumiseni. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad taotlevad välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemikul veebruarist maini (4 kuu eest, maha arvatud tasutud 150 eurot) 1420 eurot. Kuna kostja majanduslik olukord tagasiulatuva perioodi jooksul oli samasugune, kui elatishagi kohtule esitamisel, peab kohus põhjendatuks ka tagasiulatuva elatise väljaarvestamisel võtta aluseks elatis ühele lapsele kuus 180 eurot. Sellest tulenevalt on elatise võlgnevus 4 kuu eest: 4x(180+180)- 150= 1290 eurot. XXXX tööle asumisel mõista temalt välja elatis tütarde ülalpidamiseks hagejate poolt taotletud suuruses, mis vastab poolele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Juunis kostja poolt tasutud elatise (150 eurot) osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 4(5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.