Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-16-14020 Tsiviilasi M M ja M M hagi T M vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2736 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M M, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx xx-xx, hageja M M, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx xx-xx, hagejate seaduslik esindaja P M, kostja T M, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx xx-xx Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista T M elatis 215 eurot kuus M M ülalpidamiseks alates 19.09.2016 kuni tütre M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista T M elatis 215 eurot kuus M M ülalpidamiseks alates 19.09.2016 kuni tütre M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Jätta M M ja M M hagi T M vastu tagasiulatuvalt 1 aasta elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta T M kanda. Välja mõista T M menetluskulud 33,68 eurot M M kasuks. Välja mõista T M menetluskulud 33,68 eurot M M kasuks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks elatise miinimummääras tagasiulatuvalt 1 aasta. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pärnu Maakohtu 22.03.2010 määruse alusel kohustus kostja tasuma elatist hagejate ülalpidamiseks 2300 kr ehk 147 eurot kuus. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1)oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui laste M ja M isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2016 215 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hagejate esindaja nõuab kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmist, siis hagejad ei pea tõendama nende ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Lapsed käivad koolis. Hagejate esindaja sõnul on lastele tehtavad kulud suurenenud. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitis, et tema ei suuda elatist hagejatele tasuda miinimummääras, kuna kostja sissetulek kuus on ainult 860 eurot ning hagejate esindajal on Soome Vabariigis lihtsam lapsi ülal pidada. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kohus ei loe kostja töötasu suurust mõjuvaks põhjuseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Tal on korteriomand xxxxxxxxx, s.o x-toaline korter, kus kostja elab üksinda. Kostjal on sõiduk Audi 80, ehitusaasta 1994. Kostja on RoMi Invest OÜ, reg nr xxxxxxxx, osanik ja juhatuse liige. Kostja on korteriomandi, reg nr xxxxxxx, omanik. Kostja on kinnistute, reg nr xxxxxxx, nr xxxxxxx, kaasomanik. Kostjal on võimalik soetada endale elamiseks väiksem korteriomand ja võõrandada vara ning vabanenud rahalised vahendid suunata laste ülalpidamisse. Laste vajadused on suurenenud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu. Kostjal ei ole peale hagejate teisi ülalpeetavaid. Kostja isa on pensionär ning seega on tal igakuine sissetulek tagatud pensioni näol. Alates 01.01.2016 muutus elatise miinimummäär Vabariigi Valitsuse määruse järgi, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hagejate ülalpidamiseks kehtivas miinimummääras. Kostjal tuleb tagada (tuleb hankida töö, mis võimaldab lapsi seadusega ette nähtud määras ülal pidada) hagejate ülalpidamine perekonnaseaduses ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud määras. Kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu hagejate nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt 1 aasta, kuna Pärnu Maakohtu määrusega kohustati kostjat alates 22.03.2010 tasuma elatist hagejate ülalpidamiseks 147 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 19.09.2016. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 3 sätestab, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu päeva eest, mil toimus kohtuistung, laevapiletid, bussipiletid, kütusekulu autosõidu eest Tallinn-Rapla-Tallinn. Kohus leiab, et hageja on tõendanud xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx OY palgateatisega, et tema töötasu 27.10.2016 oli 57,36 eurot, bussipiletite eest Vantta-Helsingi-Vantaa kokku 10 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 67,36 eurot. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele laevapiletite maksumus ning küttekulu sõidu eest Tallinn-Rapla-Tallinn, kuna nimetatud kulude kohta tõendavad dokumendid puuduvad. Kostja vaidleb kõigi hageja esindaja menetluskulude vastu, kuna kulud olid ka temal seoses kohtuistungile ilmumisega. TsMS § 144 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kostja vastuväited ei kuulu rahuldamisele, kuna ta on kohustatud tasuma menetluskulud hagejatele TsMS § 144 p-de 1, 2, 3 alusel.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.