Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXX ja XXXX esitasid 11.08.2016.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX vastu elatise väljamõistmiseks. XXXX ja kostja abielust on sündinud 22.04.2004.a XXXX ja 10.03.2012.a XXXX. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus augustist 2014.a. Hagejad elavad ema juures. Kostja ei ole viimaste aastate jooksul maksnud hagejatele elatist ega toeta perekonda muul viisil. Hagejate ema on pöördunud mitmeid kordi kostja poole palvega toetada lapsi materiaalselt ning osaleda nende ülalpidamises, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppeni. XXXX kulud kuus 298 eurot, XXXX kulud kuus 267 eurot. Tegemist on kõige minimaalsemate kuludega. Hagejad ei ole arvestanud siinkohal seda, et lastel on vaja külastada erinevaid huviringe, keelekursuseid, treeninguid ja muud taolist. Nende ema sissetulek ei võimalda neil külastada huvialaseid tegevusi, kuid lastel on tungiv soov nende külastamisele. Lastele on vajalik täiendavalt õppida eesti ja inglise keelt. Lastele on vajalik neid arendav kirjandus. Taotleb kummalegi lapsele elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates 11.08.2016.a ja aasta tagasiulatuvalt elatise võlgnevust 2486,66 eurot ühe lapse kohta. Hagejad oma seisukohas kostja vastusele leiavad, et kostja väidetav suuline kokkulepe vanemate vahel elatise maksmise kohta ei ole tõendatud. Hagejate sõnul kokkulepet ei ole. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustavad maksta hagejatele elatist alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära. Kostja kompromissitingimused on vastuvõetamatud. Hagejate jaoks on arusaamatu, kuidas kostja saab pakkuda 75 eurot kuus elatist iga hageja kohta. Tegemist on summaga, mis ei arvesta üldse hagejate igakuist vajadust elamiseks ja arenguks. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte ei tõenda seda, et kostja on maksnud hagejatele elatist ajavahemikul 01.08.2016.a-01.09.2016.a. Istungil avaldas hagejate seaduslik esindaja, et abielu kostjaga on veel lahutamata, neil on 3 ühist last, üks neist täisealine. Täisealisele lapsele on väljamõistetud 100 eurot kuus elatist. Hagiavalduse väljatoodud igakuised kulud lastele on tegelikult suuremad. Isa ei ole elatist kunagi maksnud. Kui koos elasid, siis olid ühised rahad. Laste sünnipäevadel kostja andis raha, mis oli lastele kingituseks. 07.02.2015.a läksid lahku. Kostja läks ära kodust, oli nädala ära, tuli tagasi, aasta jooksul käis nii 7 korda. Oli 2 nädalat kodus ja siis oli jälle ära. 2016.a jaanuarist ei ööbinud kostja enam kodus. Vist 1-2 korda andis raha. Kord andis 150 eurot vanema poja autojuhi kursuste eest. 2(4)

Kostja vastuväited Kostja palub jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, sest kostja on hagejaid vabatahtlikult piisavalt ja regulaarselt ülal pidanud. Pärast 2014.a suhete lõppemist laste emaga elas kostja koos lastega ja nende emaga kuni veebruarini 2016.a, mil hagejate seaduslik esindaja ajas kostja korterist välja. Kostja ja laste ema leppisid kokku, et kostja tasub laste huviringikulud. Samuti leppisid nad kokku, et kostja tasub liisingumakseid ja maksab 250 eurot kõigi 3 lapse eest. Senikaua, kui kostja peab kokkuleppest kinni, ei pea ta laste ülalpidamiseks elatist maksma täies ulatuses. Kostja saab aru, et suuline kokkuleppe vanemate vahel ei välista ega piira seadusest tulenevat elatisnõude esitamist, kuid kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada vanemate vahel sõlmitud kokkuleppega. Kostja elab üürikorteris, tasub laenu. Kostjal on diagnoositud XXXX (XXXX), mis vajab kirurgilist sekkumist. Kostja sissetulekuks kuus on hetkel töötasu summas 629 eurot. Seega peaks kostja loobuma oma kogu sissetulekust, aga millest siis elada ning millest tasuda liisingus oleva vara eest, mis on omandatud abielu kestel ning on jagamata. On nõus maksma 75 eurot kuus lapse kohta alates 01.10.2016.a. Istungil kostja teatas, et andis sularaha, kui koos elasid, hiljem on ka andnud. Alates 2015.a augustist on maksnud laste emale vastavalt võimalustele erinevaid summasid (umbes 200 – 250 eurot), ei mäleta täpselt mitu korda ja kui palju. Kostjal on kolm last. Liisingut maksab korteri eest 90 eurot. Sõbrad ja vanemad on kandnud raha kostja pangaarvele. On nõus maksma elatist vastavalt võimalustele. Kohtuotsuse põhjendused XXXX ja kostja abielust on sündinud 22.04.2004.a XXXX ja 10.03.2012.a XXXX. Laste vanemad elavad lahus augustist 2014.a. Lapsed elavad ema juures. Kostja ei ole viimaste aastate jooksul maksnud hagejatele elatist ega toeta perekonda muul viisil. Korduvalt on püütud suhteid taastada, kuid perioodid on jäänud lühiajalisteks. Isa laste ülalpidamist toetanud ei ole, välja arvatud juhuslikud ja väikesed summad. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3(4)

Kostjal on kolm last. Kõige vanem elab ka emaga, aga on täiskasvanud ja õpib. Temale on kostjalt välja mõistetud elatis 100 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et on maksnud ja maksab ka edaspidi lastele vastavalt oma võimalustele. Kostja tõenditest nähtuvalt on tema võimalused olnud sedavõrd kasinad, et laste ülalpidamine on jäänud vaid ema kanda ning on emale üksi ülejõukäiv. Kostja töötab keevitajana. Kohtu hinnangul on nimetatud eriala tööturul eriti nõutud. Kohus eeldab, et kostja väidetavalt madal töötasu on põhjustatud hoopis kostja isikust tulenevatest põhjustest. Hagejate ema kohtuistungil antud selgituste kohaselt tuli laste isa viimasel korral perekonna juurde tagasi elama ja lapsed rõõmustasid selle üle. Paraku ei olnud kostja kuu aja jooksul, mis ta viibis ühises kodus ühelgi päeval kaine. Kõigi esitatud asjaolude juures ei näe kohus mõjuvaid põhjuseid, mis põhistaksid elatise väljamõistmise alla kehtestatud minimaalmäära. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisehagi on kohtule esitatud 11.08.2016.a. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 10.08.2015.a. Hagiavalduses on esitatud arvutus võlgnevuse summana ühele lapsele aasta eest 2486,66. Arvutus on õige, selles on arvestatud peale aastase perioodi ka kehtinud kahte erinevat elatise minimaalsuurust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks materiaalselt oma lapsi toetanud. Kohus on arvamusel, et kostja nähtavasti ei suuda maksta tekkinud võlgnevust. Samas ei näe kohus ka mõjuvat põhjust võlgnevuse vähendamiseks. Hagejate ema on avaldanud, et lähiajal toimub abielu lahutamine. Abielu ühisvaraks on korteriomand, mille jagamisel ta taotleb, et korter jääks temale ja lastele. Tema peab sellisel juhul maksma kostjale hüvitise, mille maksmisel kostjale on võimalik tasaarvestada kostja elatise võlakohustused tema hüvitise maksmise kohustusega. Kohus nõustub, et selline kokkulepe on võimalik abikaasade vara jagamise käigus sõlmida. Sellise kokkuleppe sõlmimisel on isa lastele vähemalt kindlustanud elamispinna so senise kodu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.