Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Kohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
23.11.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-17401
Tsiviilasi
XXXXavaldus kohtult loa abieluvõimetõendita abiellumiseks
Menetlustoiming
Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: XXXX(sünniaeg XXX, elukoht XXXX, XXXX, e-post: XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
saamiseks
XXXX(avaldaja) esitas 17.11.2016 abieluvõimetõendita abiellumiseks.
Harju
avalduse
loa
saamiseks
Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita XXXX ́iga. Avalduse kohaselt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab alaliselt XXXX. Avaldajal puudub elamisluba Eesti Vabariigis ning tema viibib Eesti Vabariigi territooriumil üksnes Schengeni viisa alusel, mistõttu puuduvad mistahes avaldaja perekonnaseisu puudutavad andmed Eesti Vabariigi rahvastikuregistris. Eespool nimetatud asjaolude tõttu peab avaldaja Tallinna Perekonnaseisuametile tõendama, et temal on õigus sõlmida abielu Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgi, sealhulgas ka asjaolu, et tema ei ole avalduse esitamise hetkel kellegagi abielus nii oma koduriigi territooriumil ega kuskil mujal. Lähtudes sellest, et Vene Föderatsioonis puudub ühine rahvastikuregister, mille väljavõtte alusel oleks võimalik eelnimetatud riigi kodaniku perekonnaseisu kindlalt tuvastada, siis ei tunnista Tallinna Perekonnaseisuamet Vene Föderatsiooni kohalike perekonnaseisuasutuste väljastatud kodanike perekonnaseisu tõendavaid dokumente. Tuginedes eeltoodule vajab avaldaja abielu sõlmimise jaoks Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgi Harju Maakohtu vastava luba. Avaldaja kinnitab Harju Maakohtule, et tema ei ole praegusel momendil kellegagi abielus ega pole kunagi kellegagi abielus olnud. Samuti kinnitab avaldaja, et Eesti õiguse kohaselt puuduvad mistahes takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja ja puudutatud isik soovivad sõlmida abielu niipea kui võimalik. Peale abielu sõlmimist kavatsevad avaldaja ja puudutatud isik alustada kooselu Eesti Vabariigi territooriumil ning oma elukohaks valisid nemad puudutatud isiku korteri, mis asub aadressil
Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.