Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1(4)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxx esitas 04.08.2016.a Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja on hageja isa ja ei osale hageja ülalpidamises alates 01.07.2016.a. Hageja vanemad ei ela koos. Hageja elab emaga. Taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates 04.08.2016.a ja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 01.07.2016.a – 03.08.2016.a eest kokku summas 235,80 eurot. Hageja palub kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma elatist iga jooksva kuu 01. kuupäevaks kalendrikuu eest ette hageja ema vanema lapse Xxxx arveldusarvele EEXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Xxxx elatis“. Hageja ema pangakonto on arestitud. Hageja leiab, et hagi esitamine oli põhjendatud, kuna kostja ei maksnud elatist juulikuus. Pärast hagi esitamist on kostja teinud makseid kahel korral – augustis summas 100 eurot ja septembris 115 eurot. Seega ei nõustu hageja kostja väidetega, et kostja on kohaselt täitnud hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole hageja emale andnud hageja ülalpidamiseks sularaha. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Hageja ema ei ole andnud nõusolekut kostja poolt hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui elatisena rahas. Hageja vanemate kooselu lõppes veebruaris 2016.a, kui kostja asus kandma karistust Tallinna Vanglas. Kostja asus pärast vabanemist elama hagejast ja tema emast eraldi. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja vanemad hakkasid elama eraldi alates augustist 2016.a. Hageja ema esitas 11.07.2016.a kohtusse hagi abielu lahutamiseks kostjast. Istungil jäi hageja oma nõude juurde. Avaldas, et juulis enam kostjaga koos ei elanud, juuli keskel elas kostja juba uue naisega ja laps oli vanaema juures. Kostja vastuväited Kostja täitis ja täidab oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Kostja teab, et hagejal on õigus esitada hagiavaldus elatise nõudes vaatamata sellele, kas teine vanem täidab või mitte oma ülalpidamiskohustust. Seega tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja arvab, et esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ja alusetu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust ega rahulda lapse igakuiseid vajadusi. Kostja teatab, et tema ja tütre vahel on soojad, usalduslikud ja hoolitsevad suhted ning kostja tegi ja püüab teha kõik, et lapse vajadused oleksid rahuldatud. Kostja juhib tähelepanu asjaoludele, et lapse ema nõuab ülalpidamiskohustuse täitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt, aga tema poolt seda ei ole tõendatud. Kostjale jäi arusaamatuks, miks lapse ema eitab, et kostja annab temale igakuiselt sularahas ja täidab oma kohustusi. Hageja vanemad asusid eraldi elama alles augustis 2016.a, augustis kostja kandis elatisraha üle lapse ema pangakontole. Samuti kostja ostab lapsele toitu ja vajalikke asju ning kannab teisi püsikulutusi, kui laps veedab aega isa 2(4)

juures. Kahjuks kostja ei saanud eeldada, et lapse ema pöördub kohtu poole ning ei säilitanud kviitungeid lapse ülalpidamiskulude kohta. Seoses eeltooduga palub kostja rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista elatisraha summas 215 eurot kuus hageja kasuks alates 01.09.2016.a kuni tütre täisealiseks saamiseni. Istungil teatas, et on nõus maksma alates augustist, kuna juunis-juulis olid veel perena koos. Kohtuotsuse põhjendused XXXX ja Xxxx on ühine tütar XXXX, kes on käesolevalt 5-aastane. Hageja elab koos emaga. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kehtestatud minimaalses suuruses, mis käesolevalt on 215 eurot kuus. Selles suuruses elatist kostja ei ole vaidlustanud. Seega on vanemad jõudnud elatise suuruses kokkuleppele ja kohus mõistab elatise välja poolte kokkulepitud suuruses. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pooled vaidlevad elatise tagasiulatuvas väljamõistmises vaid ühe kuu üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.07.2016.a. Kostja sellega ei nõustu, kuna kostja sõnade kohaselt elasid nad juulis veel koos ühtse perena ja läksid lahku alles augustis. Hageja ema sõnul lõppes kooselu kostjaga veebruaris 2016.a, kui kostja asus kandma karistust Tallinna Vanglas. Pärast vabanemist asus kostja elama hagejast ja tema emast eraldi, sest ka lapse ema oli leidnud uue elukaaslase. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid kandnud juuli kuus. Maria Pavlova arvet selleks ka ei kasutatud, sest arve on täituri poolt arestitud ja ka lapsele mõeldud raha oleks läinud ema võlgade katteks. Hageja esindaja on avaldanud, et osa juulikuust viibis laps isapoolse vanaema juures. Hageja ema esitas 11.07.2016.a kohtusse hagi abielu lahutamiseks kostjast. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 100 eurot augustis ja 115 eurot septembris. Hageja seaduslik esindaja kinnitab nimetatud summade laekumist. Kohus arvestab eeltoodut ja leiab, et õiglane on elatis välja mõista poolest juulikuust (maha võetud vanaema juures viibitud aeg) s o 15.juulist ja seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Käesoleva otsuse täitmise käigus on võimalik teha tasaarvestus menetluse ajal juba tasutud elatise osas. Hageja palub kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud tasuma elatist iga jooksva kuu 01. kuupäevaks kalendrikuu eest ette hageja ema vanema lapse Xxxx arveldusarvele EEXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Xxxx elatis“. Hageja ema pangakonto on arestitud ja elatusraha ülekandmine ema pangakontole ei ole võimalik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.