XXXXavaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXXnimel tehingute tegemiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX), elukoht XXXX, epost XXXX Puudutatud isik I: XXXX(isikukood XXXX), elukoht XXXX Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa, e-post [email protected] Puudutatud isik II: XXXX(isikukood XXXX), elukoht XXXX Puudutatud isik III: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2, 10414 Tallinn, e-post [email protected]
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXXavaldus osaliselt.
2.Anda XXXX(isikukood XXXX) nõusolek XXXX(isikukood XXXX, surnud XXXX.a) ainupärija XXXX(isikukood XXXX) nimel võtta tagasi ja võõrandada XXXXpoolt päritud kogumispensioni kontol nr XXXXXXXXXXXXXolevad Swedbank Pensionifond K4 osakud. Tehingust saadavad rahalised vahendid kanda XXXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX ning kasutada XXXXülalpidamiseks.
3.Anda XXXX(isikukood XXXX) nõusolek XXXX(isikukood XXXX, surnud XXXX.a) ainupärija XXXX(isikukood XXXX) poolt päritud korteriomandi asukohaga XXXX, registriosa numbriga XXX , müümiseks, selleks vajaliku võlaõigusliku lepingu ja asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kinnisasi müüa XXXXpoolt valitud viisil hinnaga, mis ei ole 1(5)
väiksem kui 1 746.80 eurot selliselt, et omandaja kohustub üle võtma korteriomandiga seonduvad võlgnevused ning kandma kõik tehingu tegemise ja kinnistusraamatu kande tegemisega seonduvad kulud.
4.Kinnisasja müügist saadav raha kanda XXXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX ning kasutada XXXXülalpidamiseks.
5.Deniss Mihhailenkol on õigus tasuda korteriomandi müügist laekuva raha arvelt korteriomandi müügiga seotud kulud, mida ei ole märgitud käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3.
6.Jätta alaealisele määratud esindaja kulud riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
7.Ükski menetlusosaline ei ole esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja, mistõttu kohus eeldab, et menetlusosalistel ei ole menetluskulusid tekkinud ja kohus neid lahendis rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud
1.XXXXesitas 18.01.2016.a Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXXnimel tehingu tegemiseks. Avaldaja palub anda nõusolek XXXXnimel XXXX.a surnud XXXXpärandvarasse kuuluvate Swedbank Pensionifondi K4 osakute tagasivõtmise avalduse esitamiseks ning saadud rahaliste vahendite paigutamiseks XXX kuuluvale arveldusarvele.
2.29.01.2016.a esitas avaldaja avalduse täienduse. Avalduse täienduse kohaselt soovib avaldaja kohtu nõusolekut XXXXnimel eluruumi asukohaga XXXX võõrandamiseks ning saadud rahaliste vahendite paigutamiseks XXX kuuluvale arvelduskontole. Ühtlasi palub avaldaja kohtu nõusolekut võõrandamise tulemusel saadud rahaliste vahenditega XXXXpoolt päritud pärandvaral lasuvate kohustuste eest tasumiseks. Avaldusest nähtuvalt päris XXXXeluruumi aadressil XXXX, mida kasutab isikliku kasutusõiguse alusel tema vanaisa XXX . Korteril lasub tasumata kommunaalkulude eest võlgnevus.
3.Kohus võttis 10.03.2016.a määrusega XXXXavalduse menetlusse, määras XXX esindaja riigi õigusabi korras õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.
4.Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 24.03.2016.a enda kirjaliku seisukoha tsiviilasjas (tl 48-49). Eestkosteasutus on seisukohal, et antud juhul, kus perekond elab aadressil XXXX , Tallinn ning kujunenud olukorras, kus pärija reaalselt ei kasuta pärimise teel saadud eluruumi aadressil XXXX, puudub otsene vajadus eelnimetatud eluruumi säilitamiseks. Samas tuleb alaealisel tasuda pärimise teel saadud võlgnevusi ja seeläbi võib kannatada lapse heaolu. Samuti on ebamõistlik korteriga seonduvate kommunaalkulude tasumise kohustus, kui pere eelnimetatud elamispinda ei kasuta. Antud juhul võib eeldada, et eluruumi võõrandamine ja sellest tulenevalt korteriga seonduvatest kohustustest vabanemine vastab alaealise huvidele. Põhja-Tallinna Valitsus toetab alaealise XXXXhuve silmas pidades XXXXavaldust tingimusel, et Pensionifondi kogumispensioni tagasivõtmisest ja kinnisvara võõrandamisest saadud 2(5)
rahalistest vahenditest täidetakse kõigepealt pärandiga saadud kohustused ning ülejäänud rahasumma paigutatakse PKS § 186 lg 1 alusel krediidiasutusse eestkostja varast eraldi ning paigutamisel tehakse märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
5.30.05.2016. a toimunud kohtuistungile ilmusid XXXXja tema nõustaja XXXX , vandeadvokaat Natalja Santaševa ja Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja XXXX. Istungile ei ilmunud XXXX . Kohus kuulas ära menetlusosaliste seisukohad tsiviilasjas.
6.30.05.2016. a toimunud kohtuistungile ilmusid XXXXja tema nõustaja XXXX , XXXXja tema nõustaja XXXX. Kohus määras tähtaja 12.10.2016.a XXXX seisukoha esitamiseks korteri müügi osas kompromissi teel. Kohus teatas, et kompromissi mittesaavutamisel lahendab kohus asja sisuliselt. 11.10.2016.a teatas XXXX kohtule, et ei soovi kompromissi ja korter tuleks müüa avalikul enampakkumisel.
II Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.
9.Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg-st 1 tuleneb, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lg näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.
10.Kohus on tuvastanud, et XXXXon XXXX.a surnud XXXXpoeg (tl 2). Tallinna notar Alla Ševtšuki poolt 23.11.2015.a tõestatud pärimistunnistuse alusel on XXXX.a surnud XXXXainupärijaks tema poeg XXXX(tl 3-4). Tallinna kohtutäitur Arvi Pink poolt 18.12.2015.a koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulub XXXXpärandvara hulka Swedbank AS-is asuv XXXXpensionifond K4 osakud (tl 6).
11.Esitatud avalduses taotleb avaldaja kohtu nõusolekut alaealise poolt päritud Swedbank Pensionifondi K4 osakute müümiseks ning saadud rahaliste vahendite paigutamiseks alaealise arvelduskontole. Kohus on seisukohal, et pensioniosakute tagasivõtmisest ja võõrandamisest saadud rahaliste vahendite kasutamine lapse ülalpidamiseks on kooskõlas lapse huvidega.
3(5)
12.Eeltoodust tulenevalt annab kohus PKS § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 8 alusel avaldajale loa võtta tagasi ning võõrandada lapse nimel kogumispensioni kontol nr XXXXXXXXXXXXXolevad Swedbank Pensionifond K4 osakud. Tehingust saadavaid rahalisi vahendeid tuleb kasutada lapse ülalpidamiseks.
13.29.01.2016.a esitas avaldaja avalduse täienduse taotledes kohtult luba võõrandada alaealisele kuuluv eluruum asukohaga XXXX.
14.Kohus on tuvastanud kinnistusraamatu andmetele tuginedes, et XXX (isikukood XXXX) kuulub korteriomand asukohaga XXXX, registriosa numbriga XXX . Tallinna notar Alla Ševtšuki poolt 23.11.2015.a tõestatud pärimistunnistuse alusel on XXXX.a surnud XXXXainupärijaks tema poeg XXXX(tl 3-4).
15.PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 187 lg 1 p 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. PKS § 189 lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Heakskiit kehtib, kui eestkostja sellest teisele poolele teatab.
16.Kohus, võttes arvesse eestkosteasutuse ja alaealisele määratud esindaja arvamust, on seisukohal, et lapse huvides on lapsele kuuluva korteriomandi võõrandamine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kinnistu ei ole lapse alaliseks elukohaks ning korteriomandi suhtes on seatud isiklik kasutusõigus XXXX kasuks. XXXX elab käesoleval ajal nimetatud korteriomandis, laps sihtotstarbeliselt korteriomandit ei kasuta. Korteriomandil lasub võlgnevus tasumata kommunaalkulude eest. Lapse isa ja XXXX ei ole saavutanud kokkulepet senise võlgnevuse ega edasiste kommunaalkulude tasumise osas. Kohus tegi 21.11.2016.a ASle ISS Eesti päringu võlgnevuse teadasaamiseks, st kogus omal algatusel tõendeid. AS ISS Eesti edastas kohtule 22.11.2016.a XXXX asuva korteri kõrvalkulude arve nr 1611571900570, millel on võlgnevuse suuruseks märgitud 15.11.2016.a seisuga 1 746.80 eurot (tl 83). Kohtulahendi tegemise seisuga on võlgnevuse suuruseks seega 1 746.80 eurot, mis on kogunenud pikema perioodi jooksul ning mida hr XXXX ei ole suutnud tasuda ka käesoleva menetluse kestel. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus eeldada, et kommunaalkulude osas võib võlgnevus veelgi suureneda ning see ei ole alaealise huvides.
17.Kuivõrd perekonna sissetulekud koosnevad sisuliselt ainult sotsiaaltoetustest, puuduvad perekonnal täiendavad rahalised vahendid korteriomandiga kaasnevate kulutuste kandmiseks. Olukorras, kus laps ei kasuta pärimise teel saadud eluruumi, puudub vajadus eluruumi säilitamiseks lapse omandis. Kohtu hinnangul tuleks korteriomandi müügist saadud rahalisi vahendeid kasutada lapse ülalpidamiseks. Kohus annab avaldajale nõusoleku eestkostetavale kuuluva korteriomandi müümiseks tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Kohus on seisukohal, et ei ole mõistlik kohustada avaldajat müüma asja tingimata avalikult enampakkumisel, kuna avaldaja (lapse isa) ja lapsega koos elava vanaema näol on tegu töövõimetute isikutega, kellele asjaajamine käib üle jõu. Avaliku enampakkumise korraldamine aga eeldab asjaajamist ja mõningaid spetsiifilisi teadmisi. Ühtlasi tooks see tõenäoliselt lapsele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna müüki reaalselt korraldavad lapse isa ja vanaema peaksid pöörduma enampakkumisi professionaalselt korraldava isiku poole, kelle teenus on aga tasuline (nt kohtutäitur). See aga halvendaks lapse majanduslikku olukorda veelgi. Eeltoodust tulenevalt annab kohus avaldajale õiguse valida ise vabalt, mil viisil korteriomandi müüki korraldada.
4(5)
18.Kohus kohustab sõlmima müügilepingu sellise kõrvaltingimusega. Ühtlasi määrab kohus kindlaks ka minimaalse korteriomandi müügihinna, milleks on lahendi tegemise seisuga korteriomandil lasuv võlgnevus (kuna korter on koormatud müügil kaasa mineva isikliku kasutusõigusega, millest tulenevalt on sellele turuhinna määramine keeruline ning ilmselt on keeruline sellele ka ostjat leida, olenemata hinnast). Selle suuruseks on AS ISS Eesti poolt 22.11.2016.a kohtule edastatud XXXX asuva korteri kõrvalkulude arve nr 1611571900570 kohaselt 15.11.2016.a seisuga 1 746.80 eurot (tl 83). Kuna lapse huvides on käesolevas asjas eeskätt võlgnevusest vabanemine kui selline, leiab kohus, et korteriomand tuleb müüa koos ostja kohustusega võtta üle korteriomandi kasutamisega seonduvad võlgnevused.
19.Menetluskulude jaotuse osas näeb kohus ette, et alaealisele riigi kulul määratud esindaja õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Muud menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Ükski menetlusosaline ei ole esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja, mistõttu kohus eeldab, et menetlusosalistel ei ole menetluskulusid tekkinud ja kohus neid lahendis kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.