Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 35-39) Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmiti 23.07.2010.a. tarbimislaenuleping nr TL900608, mille kohaselt kostjale kanti üle laen summas 958,67 eurot (15 000 krooni) ja kostja kohustus laenu tagastama 12 kuu jooksul vastavalt maksegraafikule 133,57 eurot kuus (2090 krooni). Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli maksegraafiku alusel 22.08.2010.a ning võetud laen tuli koos intressidega tagastada täies ulatuses hiljemalt 18.07.2011.a. Kostja laenu koos intressidega nõuetekohaselt ei maksnud. 22.10.2010.a andis Placet Group OÜ kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 05.11.2010.a ja teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu laenusumma tagastamist. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles OÜ Placet Group 05.11.2010.a laenulepingu üles ja loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõla summas 958,67 euro ja intressid 161,06 eurot, kokku 1119,73 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 6.11.2010.a kuni 17.11.2014.a.summas 289 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 958,67 eurot, intressid 161,06 eurot, viivised seisuga 17.11.2014.a summas 289 eurot, kokku 1408,73 eurot ja täiendava viivise põhinõudelt (958,67 eurolt) alates 18.11.2014.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 73-75) Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oma vastuses märgib, et kaotas töö ja tal ei olnud võimalik laenu tagasi maksta. Kostja leiab, et kuna OÜ Placet Group ütles laenulepingu üles 5.11.2010.a on nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegunud. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl. 97-101) Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega so alates 05.11.2010.a. Hageja on seisukohal, et aegumisele kohaldub 10 aastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 järgi, kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele asunud oma võlgnevust likvideerima ega teatanud tasumist takistavatest asjaoludest. Kostja on ilmselgelt jätnud oma rahalised kohustused tahtlikult täitmata. Hageja on korduvalt üritanud kostjaga saavutada võlgnevuse likvideerimise osas mingit kokkulepet, kuid tulemusteta. Kostja on tahtlikult eiranud hagejaga suhtlemast, sh. ei ole vastanud telefoni kõnedele, kostjale edastatud e-mailidele ega ka ise hageja kontakteerunud ning on jätnud informeerimise kohustuse täitmata ega pole kordagi teatanud hagejale oma tasumist takistavatest asjaoludest. Hageja märgib, et aegumine peatus 01.02.2011.a kui hageja esitas Pärnu Maakohtuse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada lõpetas kohus 18.05.2011.a maksekäsu kiirmenetluse. Seega peatus aegumine 01.02.2011 kuni 18.05.2011.a so 107 päeva ning hakkas kulgema 19.05.2011.a ja peatus käesolevas tsiviilasjas nr 2-14-12070 avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses 18.03.2014.a. Kuna aegumine oleks lõppenud 19.05.2014.a, ei ole nõue aegunud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt aegumist.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 147 lõike 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud laenulepingu nr TL900608 maksegraafikust (tl. 41) nähtuvalt kohustus kostja tasuma hagejale esimese osamakse summas 2090 krooni (133,57 eurot) hiljemalt 22.08.2010.a ja viimase osamakse hiljemalt 18.07.2011.a. Asja materjalidest nähtuvalt on Placet Group OÜ edastanud kostjale 22.10.2010.a teate laenulepingu nr TL900608 ülesütlemise kohta (tl. 56), millest nähtub, et kui kostja hiljemalt 5.11.2010.a võlgnevust ei tasu, ütleb Placet Group OÜ laenulepingu üles ning loovutab nõude hagejale. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega ja aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude sissenõutavaks muutumisega so 5.11.2010.a. 1.02.2011.a. esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl. 100), mis lõpetati avalduse rahuldamata jätmisega 18.05.2011.a ja 18.03.2014.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl. 1-4), mis käesoleval juhul jätkus hagimenetluses. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 1.02.2011.a-18.05.2011.a maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Seega jätkus TsÜS § 168 lg 2 koahselt hagi aegumise tähtaeg alates 19.07.2011.a ja peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 18.03.2014.a, mis jätkus hagimenetluses. TsÜS § 147 lg 1 ja TsÜS § 168 lg 2 kohaselt on arvutus perioodil 5.11.2010.a-1.02.2011.a 88 päeva, perioodil 19.07.2011.a-17.03.2014.a 973 päeva, kokku 1061 päeva. Seega lõppes aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõiget 1 arvestades 2.07.2014 a. kell 24.00. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 18.03.2014.a, siis ei ole hagi aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 958,67 euro, intresside 161,06 euro ja viiviste seisuga 17.11.2014.a summas 289 eurot väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sai hagejalt laenu 958,67 eurot (15 000 krooni) ja et hageja on laenulepingu üles öelnud 5.11.2010.a. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.07.2010.a. sõlmitud laenulepingust ja maksegraafikust nr TL900608 (tl. 41-43) ja Danske Panga maksekorraldusest nr 3589 (tl. 61) nähtub, et Placet Group OÜ on kostjale 23.07.2010.a. andnud tarbimislaenu summas 15 000 krooni (958,67 eurot) laenuperioodiks 360 päeva ning kostja kohustus laenu tagastama 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel 2090 krooni (133,57 eurot) kuus. 22.10.2010.a. on Placet Group OÜ edastanud kostjale 22.10.2010.a teate laenulepingu nr TL900608 ülesütlemise kohta (tl. 56), millest nähtub, et kui kostja hiljemalt 5.11.2010.a võlgnevust ei tasu, ütleb Placet Group OÜ laenulepingu üles. 5.11.2010.a. nõude loovutamise aktist nr TL900608 NLA ja teatisest (tl. 47-48) nähtuvalt on Placet Group OÜ loovutanud Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.07.2010.a sõlmitud laenulepingust nr TL900608 tuleneva nõude hagejale. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on oma võlgnevuse tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu põhisumma 958,67 eurot.

VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja nõuab kostjalt tasumata intressi summas 161,06 eurot. Kostja ei ole intressiarvestust vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 161,06 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates 6.11.2010.a kuni 17.11.2014.a põhivõlalt (958,67 eurot) summas 289 eurot ning viivis alates 18.11.2014.a põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lõike 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 6.11.2010.a kuni 30.12.2010.a 8 % aastas, perioodil 1.01.2011.a kuni 30.06.2011.a 8 % aastas, perioodil 1.07.2011.a kuni 31.12.2011.a 8,25 % aastas, perioodil 1.01.2012.a kuni 30.06.2012.a. 8 % aastas, perioodil 1.07.2012.a kuni 31.12.2012.a 8 % aastas, perioodil 1.01.2013.a kuni 30.06.2013.a. 7,75 % aastas, perioodil 1.07.2013.a kuni 31.12.2013.a 8 % aastas, perioodil 1.01.2014.a kuni 30.06.2014.a 8,25 % aastas ja perioodil 1.07.2014.a kuni 17.11.2014.a 8,15 % aastas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodi 6.11.2010.a kuni 17.11.2014.a viivis summas 289 eurot ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.11.2014.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 958,67 eurot, intress summas 161,06 eurot ja viivised seisuga 17.11.2014.a summas 289 eurot, kokku 1408,73 eurot ning täiendav viivis põhisummalt (958,67 eurot) alates 18.11.2014.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 106,75 eurot (tl. 78) ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 93,25 eurot (tl. 49). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja kantud riigilõiv summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.