2-16-10377/7 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista kostjalt hageja seadusliku esindaja kasuks õigusabikulu 375 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXXX hagi XXXX vastu põlvnemise tuvastamise nõudes ja alammääras elatise nõudes alates hagi esitamisest 06.07.2016.a ning tagasiulatuva elatise nõudes alammääras ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 2340 eurot. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et hageja on tema laps. Kostja ei nõustunud elatise väljamõistmisega ja seletas, et tal on ülalpidamisel veel kolm last ja tööle on asunud alles alates käesoleva kuu algusest. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, haginõue põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ja haginõue elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud. Põlvnemine Perekonnaseaduse (PkS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud ja lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PkS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Käesoleval juhul on hagi esitanud laps oma ema kaudu. Hagi rahuldamise aluseks on kostja omaksvõtt selles, et hageja põlvneb temast. Kohus tuvastab, et XXXX põlvneb XXXX. Elatis Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Kostja on hageja isa ja on kohustatud hagejat üleval pidama. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja elatise nõue rahuldada.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vanemate kohustused tulenevad laste põlvnemisest. Riigikohtu 16.05.2003.a lahendi nr 3-2-1-5703 ja 11.06.2008.a lahendi nr 3-2-1-36-08 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel koos põlvnemise tuvastamisega mõista elatis välja alates hagi esitamisest. Eeltoodud põhjusel tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue 06.07.2015.a kuni 06.07.2016.a jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Põlvnemise ja elatise nõudmise hagiavalduse esitamine on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt riigilõivuvaba. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1’ kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist esindaja 6 tunni ja 15 minuti töö eest summas 562.50 eurot (1 tunni tasu 112.5 eurot). Hageja palus märkida, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, hageja kolmest nõudest kaks, jäetakse hageja õigusabikulud kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega s.o 2/3 osas kõikidest õigusabikuludest s.o summas 375 eurot.