Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv

Otsuse kuulutamise aeg ja

16.11.2016 Raplas kohtukantselei kaudu

koht Tsiviilasja number

2-16-7759

Hagi ese

Elatise suurendamise nõue

Hagi hind

684 eurot

Menetlusosalised

Hageja: K M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxx xx, xxxxxxxxx xxxx Hageja seaduslik esindaja: N M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxx xx, xxxxxxxxx xxxx e-post: xxx@xxx Hageja lepinguline esindaja: Kersti Puuri e-post: [email protected] Kostja: L H xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx x-x e-post: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista L H igakuine elatis K M (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (01.01.2016 alates 215 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni K M täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Kostja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue N M ja kostja kooselust on xx.xx.xxxx sündinud tütar K. Vanemad elavad lahus ja Pärnu Maakohtu 06.01.2010 otsusega nr 2-09-65763 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 2175 EEK ehk 139.01 eurot. Hageja taotlev väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani (käesoleval ajal 215 eurot), kuna lapse vajadused on suurenenud. Kostja vaidleb elatise suurendamisele vastu põhjendusega, et hageja ei arvesta oma nõudes kostja rahaliste võimalustega. Kostja ei ole oma rahalisi võimalusi tõendanud. Kui kostja väited oma majandusliku olukorra ja sissetuleku suuruse kohta vastavad tõele, puudub hageja hinnangul mõjuv põhjus, mis võimaldaks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatis alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja oli kuni 01.06.2016 pikemat aega töötu, millega seoses on tekkinud mitmeid võlgnevusi, sealhulgas ka elatise võlgnevus hagejale. Käesoleval ajal töötab kostja xx-s xxxxxx kuupalgaga 500 eurot. Kostja sissetulek ei võimalda maksta hagejale suuremat elatist kui seni väljamõistetu, st 139 eurot. Kostja majanduslik olukord on tema hinnangul mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldab kohtul vähendada väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel. Hageja põhjendab oma nõuet kulutuste suurenemisega, kuid ei ole oma kulutusi tõendanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hageja ka taotleb. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast ei pea hageja, kes taotleb elatist seaduses sätestatud miinimummääras, oma kulutusi tõendama. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundt arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem lg 1 järgi oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.