Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Tsiviilasi nr 2-15-2525 hagejale anti menetlusabi, poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohtu menetluses on A. B. 17.02.2015 hagi J. B. vastu ühisvara jagamiseks. 29.02.2016 kohus peatas asjas menetluse poolte taotlusel kompromissläbirääkimiste ajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel kohus 09.11.2016 protokolli kantud määrusega uuendas menetluse, sest pooled teatasid kohtule, et suuremas osas on pooled vara kokkuleppel jaganud, vaidlus on jäänud xxxxxxxx xx, xxxxxx asuva külmiku (hageja 17.01.2016 vara nimekirjas punkt 2) jagamise osas. Poolte vahel on tekkinud vaidlus, kas ühisvarasse kuulub kostja poolt 2011.a järelmaksuga ostetud väiksem külmik xxxx (ostuhind ca 200 €) või kahepoolse uksega suurem ja kallim külmik, mis kostja väidetel ühisvarasse ei kuulu, vaid on ostetud poolte tütre poolt koos köögimööbliga pangalaenu abil. 09.11.2016 kohtuistungil pooled jõudsid ka külmiku jagamisel tekkinud vaidluse osas kokkuleppele. TsMS § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kostja hüvitab hagejale külmiku eest 250 eurot ühe kuu jooksul ning xxxxxxxxx xx, xxxxxx asuv ühisvarasse kuuluv külmik jääb kostjale. Pooled kinnitasid, et kokkuleppe sõlmimisega on nendevahelised varalised vaidlused lõppenud ning kokkuleppe kinnitamise järel pooltel ei ole teineteise vastu mingeid nõudmisi. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel nende endi kanda ning pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava määruse peale edasikaebamisest. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et iga menetlusosaline kannab ise enda kulud. Seetõttu puudub vajadus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata. 05.05.2015 määrusega kohus rahuldas A. B. menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigipoolse menetlusabi korras hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 250 eurot. Hageja tasus vastavalt kohtumäärusele riigilõivu 50 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludess täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Eeltoodu alusel, arvestades, et menetlus asjas lõpetatakse kompromissi sõlmimisega, peab kohus mõistlikuks vabastada A. B. riigilõivu 250 euro 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-15-2525 riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna A. B. on menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot ehk vähem, kui pool ühisvara jagamise nõude esitamsiel nõutavast 300 euro suurusest riigilõivust, siis puudub hagejal õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist. A. B. riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja A. B. hüvitamiskohustuse kohus lahendab eraldi määrusega pärast esindajalt tasutaotluse saamist. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.