1.Tühistada Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-15-12053 osaliselt.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista N.K. B.K. kasuks välja igakuine elatis 30 eurot alates 13. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni XXXXX2021. a
3.Lugeda Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.2.Välja mõista N.K. B.K. kasuks igakuine elatis 30 eurot, kuid mitte vähem kui 6,98% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni XXXXX 2021. a.
3.3.Välja mõista T.K. B.K. kasuks välja igakuine elatis 30 eurot, kuid mitte vähem kui 6,98% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni XXXXX 2021. a.
3.4.Igakuine elatis tuleb maksta kalendrikuu eest ette.
3.5.Elatis tuleb kanda J.K. arvelduskontole XXXXX.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.B.K. esitas 13. augustil 2015 hagiavalduse Viru Maakohtusse. Hageja palub välja mõista N.K. ning T.K. kummaltki elatist 97,50 eurot kuus asenduskohustusena kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse kohaselt sündis hageja J.K. (hageja ema) ja A.K. (hageja isa, praegu B. ) abielu ajal. Viru Maakohtu 27. septembri 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1115/05 mõisteti A.K. hageja kasuks välja igakuine elatis 1345 krooni (85,96 eurot). Viru Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsusega suurendati elatist 195 euroni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsuste täitmata jätmise osas on kohtutäitur Kristel Maalmani büroos algatatud täitemenetlused numbritega 095/2006/3133 ja 095/2015/987. Kohtutäituri tõendite järgi moodustab A.K. elatise võlg hagejale 31. mai 2015. a seisuga 1055,16 eurot (tsiviilasjas nr 2-14-62786) ja 8879,50 eurot (tsiviilasi nr 2-1115/05). Kohtutäituri sõnul ei saa kohtuotsuseid täita, kuna hageja isal A.B. . il ei ole sissetulekut ega vara. Nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et hageja isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hageja on oma ema ülalpidamisel. Ei lapse isa ega kostjad lapse kasvatamisel ei osale. Hageja ema üksi last kasvatada ei suuda.
2.N.K. ja T.K. ei tunnista hagi ja keelduvad hagejale elatist maksmast, kuna neil ei ole selleks vahendeid. Kostja I on hetkel töötu, kostja II töötab, aga saab miinimumpalka. Kostjatel on ka
laenukohustus. Kostja II teatas, et poeg (A.B. . ) on nõus elatist maksma. Ta otsib endale paremat töökohta, et olla võimeline elatist maksma.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus tegi 22. oktoobril 2015 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis N.K. B.K. kasuks välja igakuise elatise 97,50 eurot, kuid mitte vähem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. augustist 2015. a kuni B.K. täisealiseks saamiseni XXXXX 2021. a ning T.K. mõistis B.K. kasuks välja igakuise elatise 97,50 eurot, kuid mitte vähem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. augustist 2015. a kuni B.K. täisealiseks saamiseni XXXXX 2021. a. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 105 lg 1 alusel annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Vastavalt PKS §-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Hageja esitatud täitmismaterjalidest tulenevalt ei ole hageja isa A.B. olnud pikka aega võimeline oma elatisekohustust täitma. See suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu tuleb elatis välja mõista kostjatelt kui hageja vanavanematelt asenduskohustusena. Kostjate esitatud laenulepinguid ja kostja I töötust ei saa võtta arvesse asenduskohustusest vabastamise alustena. Kostjad on tööealised ja töövõimelised inimesed. Juhul kui nende töövõimeline poeg ei ole pikka aega olnud suuteline oma lapsele elatist maksma, peavad otsima elatise maksmiseks võimalusi tema vanemad. Kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta ei tööta ja mida ta on töö leidmiseks teinud. Kostja II esitatud väide sellest, et ta töötab minimaalpalgaga ei tähenda, et ta võiks töötada enam ja mujal. Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 p 18 kohaselt tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 kohaselt asenduskohustus ka juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.N.K. ning T.K. esitasid apellatsioonkaebuse. Apellandid ei nõustu Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015 lahendiga ning vaidlustavad selle terves osas. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus ei hinnanud PKS § 102 lg 1 alusel apellantide poolt esitatud tõendeid ja nende majanduslikku olukorda. Apellandid leiavad, et neil puuduvad rahalised vahendid, millest maksta elatist, kahjustamata nende tavapärast elukorraldust ja elementaarseid vajadusi; 2) maakohus ei arvestanud lapse sissetulekute hulka lapse emale makstavat 45 eurost peretoetust;
3) jättis maakohus hindamata apellantide tõendid ning ei andnud hinnangut apellantide sissetulekute ja kulutuste kohta. Apellandid esitasid ringkonnakohtule 9. ja 10. augustil 2016 täiendatud seisukohad, mille kohaselt: 1) maakohus rikkus selgituskohustust ja see on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei täitnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest; 2) jättis maakohus arvestamata Riigikohtu lahendist 3-2-1-127-09 tuleneva seisukohaga, et osa lapse vajadusest võib olla kaetud riiklike toetustega. Apellantide arvates katab 2016. aastal lapse emale makstud riiklik peretoetus osa lapse vajadustest ning osa lapse vajadusest on ema suuteline täitma oma sissetulekutest. Selleks peaks vastustaja seaduslik esindaja (lapse ema) esitama kohtule tõendi sissetulekute suhtes; 3) kuna hageja emal võib olla teine laps, siis elatise väljamõistmisel oleks maakohus pidanud arvestama asjaolu, et vanemal on õigus saada sõltuvalt laste arvust tulumaksutagastust ning et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust mõjutab selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus seda teha ehk tagastatav tulumaksu summa tuleks arvestada tagastamise aastal elatisrahade hulka (vt Riigikohtu 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p-d 14-15); 4) kuna apellandid on abikaasad ja N.K. ei tööta, siis PKS § 16 lg 1 alusel on T.K. primaarne kohustus pidada üleval abikaasat ja alles seejärel, kui tema sissetulekud võimaldavad, täita asenduskohustust. Apellandid esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kulunud 180 eurot apellatsioonkaebuse koostamisele (2 x 1,5 tundi) ja 180 eurot apellandi lõplike seisukohtade koostamisele (2 x 1,5 tundi).
6.B.K. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle täielikult rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015. a otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei vasta apellatsioonkaebus TsMS § 633 nõuetele. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud apellantide taotlust selle kohta, millises ulatuses apellant vaidlustab esimese astme kohtu otsust ning missugust lahendit apellant ringkonnakohtult taotleb. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, millal apellant sai kaevatava otsuse kätte. Vastustaja on seisukohal, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, ei jätnud tähelepanuta apellantide poolt esitatud tõendid ning ei rikkunud kohtumenetluse norme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
8.Ringkonnakohus andis 12. septembril 2016 määrusega kahe nädala jooksul võimaluse N.K. ning T.K. esitada ringkonnakohtule enda poolne arvestus leibkonna tuludest ja kuludest ühes kuus ja B.K. võimaluse esitada kohtule tõendid selle kohta, kus riigis ta elab, millises koolis käib ja milliseid toetusi saab tema või tema ema. Asja materjalidest nähtub, et apellantide esindajale toimetati määrus kätte läbi avaliku etoimiku 13. septembril 2016. B.K. seadusliku esindaja esindajale toimetati nimetatud määrus
kätte 15. septembril 2016. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetlusosalised ringkonnakohtule oma seisukohti ega tõendeid ei esitanud.
9.Apellantide väide, et maakohus ei hinnanud PKS § 102 lg 1 alusel apellantide esitatud tõendeid ning majanduslikku olukorda õigesti, on põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata apellantide varalist seisu kajastavad andmed. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Antud juhul on asja materjalidega tuvastatud, et T.K. saab miinimumpalka ning N.K. on töötu (tl 28), samas on neil suur laenukohustus Swedbanki, Bigbanki, Klicki, ETK Finants AS-i, Tele2 ning Elisa ees. Ühes kuus on kohustuste maht ligikaudu 385 eurot. Seega on apellantide sissetulek ühes kuus 430 eurot ning väljaminekuid 385 eurot. Arvestades apellantide varalist seisu, ei ole neil võimalik anda vastustajale ülalpidamist 2 x 97,50 euro kuus ilma, et see kahjustaks nende endi tavalist ülalpidamist. N.K. arvelduskonto väljavõttest (tl 102-106) nähtub, et isik saab regulaarset sissetulekut Cronimet Eesti Metall OÜ-lt, lisaks on näha, et isiku pangakontole tehakse regulaarselt sularaha sissemakseid. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka need ebaregulaarsed sissetulekud alust järeldada, et N.K. on võimeline andma elatist 97,50 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, arvestades N.K. vanust ja tuvastatud sissetulekuid, et tal on võimalus anda vastustajale elatist igakuiselt 30 euro ulatuses. Ringkonnakohus tugineb ka T.K. pangakonto väljavõttele (tl 107-114) ning leiab, et ka T.K. ei ole võimeline andma vastustajale elatist 97,50 euro ulatuses. Küll on T.K. võimeline andma vastustajale elatist samuti 30 euro ulatuses ühes kuus. Ringkonnakohus on seisukohal, et 30 euro suuruse elatise tasumine igakuiselt ei takista T.K. pidada igakuiselt üleval oma abikaasat N.K. ning täita PKS § 16 lg 1 nimetatud perekonna ülalpidamise kohustust.
11.Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab N.K. B.K. kasuks välja igakuise elatise 30 eurot, kuid mitte vähem kui 6,98%Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni 16. veebruarini 2021. a ning mõistab T.K. B.K. kasuks välja igakuise elatise 30 eurot kuid mitte vähem kui 6,98% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni 16. veebruarini 2021. a. PKS § 100 lg 4 alusel tuleb elatist tasuda iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda J.K. arvelduskontole XXXXX.
12.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.