Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esi1(4)

2-15-12053 mese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja palub välja mõista kummaltki kostjalt 97,50 eurot elatist kuus asenduskohustusena kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse kohaselt sündis J Ka (hageja ema) ja A K (hageja isa, praegu B) abielu kestel hageja. Viru Maakohtu 27. septembri 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1115/05 mõisteti A K hageja kasuks välja elatis igas kuus 1345 krooni (85,96 eurot). Viru Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsusega suurendati elatist 195 eurot, kui mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuste täitmata jätmise osas on kohtutäitur Kristel Maalmani büroos algatatud täitemenetlused nr-d 095/2006/3133 ja 095/2015/987. Vastavalt kohtutäituri tõendile moodustab hageja A Ki elatise võlg 31. mai 2015. a seisuga 1055,16 eurot (tsiviilasjas nr 2-14-62786) ja 8879,50 eurot (tsiviilasi nr 2-1115/05). Kohtutäituri sõnul ei saa kohtuotsuseid täita, kuna hageja isal A B (endine K) ei ole sissetulekut ega vara. Nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et hageja isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hageja on täielikult hageja ema ülalpidamisel. Nii lapse isa kui kostjad lapse kasvatamisel ei osale. Hageja ema üksi last kasvatada ei suuda.

Kostjate vastused Kostja I hagi ei tunnista ja teatab, et keeldub hagejale elatist maksmast, kuna tal ei ole selleks vahendeid. On hetkel töötu ja maksab võetu laenusid. Kostja II hagi ei tunnista, väites et tal ei ole hagejale elatise maksmiseks raha. Kostja II töötab õmblusvabrikus Sillamäel ja saab miinimumpalka. Abikaasa N K on hetkel töötu. Samuti maksavad nad laenusid ja tasuvad korteri eest. Kostja teatab, et tema poeg, A B on nõus elatist maksma. Praegu töötab ta ehituse, kust töötasu veel makstud ei ole. Ka tal on võlad, mida ta praegu maksab. Ta otsib endale paremat töökohta, et olla võimeline elatist maksma. Alates septembrikuust hakkab ta õppima xxx gümnaasiumis.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

2-15-12053 Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Elatise kohtuotsused

Asenduskohustus Vastavalt PKS §-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Hageja esitatud täitmismaterjalidest tulenevalt ei ole hageja isa A Bov olnud pikka aega võimeline oma elatisekohustust täitma. See suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu tuleb elatis väl-ja mõista kostjatelt kui hageja vanavanematelt asenduskohustusena. 3(4)

2-15-12053 Kostjate esitatud laenulepinguid ja kostja I töötust ei saa võtta arvesse asenduskohustusest vabastamise alustena. Kostjad on tööealised ja töövõimelised inimesed. Juhul kui nende töövõimeline poeg ei ole pikka aega olnud suuteline oma lapsele elatist maksma, peavad otsima elatise maksmiseks võimalusi tema vanemad. Hagejat ei toida tema isa A Bovi avaldus (tl 39), et ta ei keeldu elatise maksmisest. Kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta ei tööta ja mida ta on töö leidmiseks teinud. Kostja II esitatud väide sellest, et ta töötab minimaalpalgaga ei tähenda, et ta võiks töötada enam ja mujal. Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 p 18 kohaselt tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 kohaselt asenduskohustus /.../ ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. /.../ Kuna hagejal arvelduskontot ei ole, tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja J Ka arvelduskontole xxx.

Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2016 kohtuotsusega.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.