Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
18.05.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-24621
Tsiviilasi
B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotivõlgnik B SMS Baltic Sales Marketing Service osaühing (pankrotis, registrikood 10712842) Pankrotihaldur Ly Müürsoo Pankrotitoimkond, esimees v/adv Carri Ginter Võlausaldajad: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Liisa Koppel UAB Prekybos Marketingo Paslaugos (Leedu VR reg/kood 125767647), esindaja v/adv Carri Ginter Saku Läte OÜ (reg/kood 10223818) AS Saaremaa Laevakompanii (reg/kood 10214334) Neste Eesti AS (reg/kood 10167511) AK Süsteemid OÜ (reg/kood 10236324) OÜ Jaani Kinnisvara (reg/kood 10494411) Albert Aleksejev (isikukood XXXXXXXXXX) Kuldar Keerov (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.11.2014 määrus muuta osaliselt halduri tehtud vajalike kulutuste ja halduri tasu suuruse osas.
3.Harju Maakohtu 17.11.2014 määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Lõpetada B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis, registrikood 10712842) pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) Pankrotihaldur Ly Müürsool likvideerida B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis, registrikood 10712842); 3) B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 3.1 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu 47 459.26 eurot 3.2 Saku Läte OÜ 213.29 eurot 3.3 OÜ Charlot 375.90 eurot 3.4 AS Saaremaa Laevakompanii 95.87 eurot 3.5 Neste Eesti AS 3 970.95 eurot 3.6 AK Süsteemid OÜ 37.71 eurot 3.7 UAB Prekybos Marketingo Paslaugos 43 141.02 eurot 3.8 OÜ Jaani Kinnisvara 2 439.83 eurot 3.9 Albert Aleksejev 3 125.22 eurot 3.10 Kuldar Keerov 2 391.13 eurot; 4) Kinnitada pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 619.15 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 204.32 eurot; 5) Kinnitada halduri tehtud vajalike kulutuste suurusena 3947.94 eurot; 6) Kui peale pankrotimenetluse kuludega seonduvate väljamaksete tegemist jääb pankrotivõlgniku arveldusarvele rahalisi vahendeid, tuleb need vastavalt jaotisele võlausaldajatele välja maksta ning halduril tuleb esitada maakohtule kinnitus väljamaksete tegemise kohta; 7) Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest pärast võlausaldajatele kohtumääruse punktis 6 nimetatud väljamaksete tegemist ja võlgniku registrist kustutamist; 8) Määrata B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks pankrotihaldur Ly Müürsoo; 9) Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt ja kaebuse menetlemisega seotud kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
5.Määruse peale võivad kassatsiooni korras edasi kaevata pankrotivõlgnik ja võlausaldajad, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-148-13 (punkt 12) halduril kaebeõigus puudub. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 18.05.2005 otsusega välja B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.06.2005. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 06.09.2005 ja 18.11.2005. Kohus kinnitas 28.02.2006 määrusega jaotusettepaneku.
2.02.04.2013 esitas pankrotihaldur taotluse lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku menetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
3.26.03.2013 võlausaldajate üldkoosolek võttis ühehäälselt vastu järgmised otsused: 1) kinnitada pankrotimenetluse kulud kokku 6284.61 eurot; 2) nõustuda halduri ettepanekuga esitada kohtule taotlus lõpetada pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 158 alusel.
4.Haldur informeeris tekkinud olukorrast pankrotitoimkonda ja pankrotitoimkond otsustas: 1) kinnitada pankrotimenetluse kulud kokku 6284.61 eurot, sh halduri tasu alammääras 619.15 eurot ja sellest arvestatud sotsiaalmaks 33% 204.32 eurot; 2) nõustuda halduri ettepanekuga esitada kohtule taotlus lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 158 alusel.
5.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 06.11.2014 kohtule avalduse, milles palub jätta halduri esitatud aruanne kinnitamata, kuna selles märgitud pankrotimenetluses tehtud bürookulud ei ole kontrollitavad ega vasta pankrotimenetluse keerukuse astmele ja halduri poolt tehtud ülesannete mahule. Arvestades menetluse pikkust, selle tulemuslikkust ning halduri tegevust ülesannete täitmisel, ei ole põhjendatud pankrotimenetluse bürookulude moodustamine ligi 36% ulatuses laekunud pankrotivarast. Lisaks halduri bürookuludele ei ole põhjendatud ega kontrollitav arhiveerimistasu. Raugemisaruanne ei kajasta milliseid dokumente ning millises mahus on arhiveeritud. Samuti ei nähtu aruandest, miks ei ole pankrotivõlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liige ning miks on vajalik arhiiviteenuse sisseostmine. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus lõpetas 17.11.2014 määrusega võlgniku pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning määras kinnitada pankrotihalduri tasuks 30.96 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 10.22 eurot, (resolutsiooni punkt 4) ja jätta kinnitamata pankrotimenetluse kulud 4330.81 eurot (resolutsiooni punkt 5). Halduri poolt tehtud põhjendamatud kulud 4330.81 eurot tuleb halduril vastavalt jaotusettepanekule võlausaldajatele välja maksta (resolutsiooni punkt 6).
7.Kohus viitas PankrS § 66 lõikele 3. 28.02.2006 jaotusettepaneku kinnitamise määruses ei ole kohus hinnanud ega kinnitanud pankrotimenetluse kulusid. Halduri aruandest nähtuvalt on menetluses tehtud kulutusi ja kantud massikohustusi kokku summas 5461.14 eurot. Nimetatud summa koosneb: 1) ajutise halduri tasust 958.67 eurot ning sellelt arvestatud sotsiaalmaksust summas 172.56 eurot; 2) bürookuludest 2000 eurot; 3) tsiviilasjas nr 2-07-6745 tasutud riigilõivust 639.12 eurot; 4) tsiviilasjas nr 2-076745 tasutud kohtutäituri tasust 26.76 eurot; 5) advokaadibüroole Sorainen Law Offices tasutud õigusabikuludest 150.83 eurot ja 6) arhiveerimise tasust 1500 eurot.
8.Kohus leidis, et 18.05.2005 määrusega välja mõistetud ajutise halduri tasu ja sellega seotud maksude kokku 17 700 krooni ehk 1131.23 eurot kinnitamiseks puudub vajadus, kuna nimetatud kulu on juba kohtu poolt välja mõistetud ja teistkordset kinnitamist ei vaja.
9.Kohtu hinnangul ei ole eespool viidatud kulud tsiviilasjas nr 2-07-6745 tasutud riigilõivu ja kohtutäituri tasu ning AB-le Sorainen Law Offices tasutud õigusabikulude osas kokku 816.71 euro ulatuses põhjendatud.
10.Aruande kohaselt esitas haldur kohtule hagi Kristjan Ruubeli vastu 977 567.14 krooni ehk 62 477.93 euro väljamõistmiseks. Kohus rahuldas 23.04.2010 otsusega (jõustus 26.11.2010) hagi osaliselt ja mõistis pankrotivõlgniku kasuks välja põhinõudena 977 567.14 krooni ehk 62 477.93 eurot ja 23.04.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi kogusummas 488 013.57 krooni ehk 31 189.75 eurot. Samuti mõistis kohus Kristjan Ruubelilt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
11.Haldur pöördus 23.11.2010 täitmisavaldusega kohtutäituri poole. 17.01.2011 järelpärimises täiturile soovis haldur infot, kas täitemenetluse seisu kohta. Täituri vastusest nähtub, et algatatud oli täitemenetlus ning avatud täitetoimik. Võlgnik esitas täiturile vara ja kohustuste nimekirja, millest nähtuvalt omas võlgnik mh sissetulekut, kuid selle arestimine ei olnud tulenevalt töötasu vähesest suurusest võimalik. K.Ruubel omas osamaksu OÜ-s Tagatuba (registrikood 11545524), kuid sellele sissenõude pööramine oleks võimaldanud parimal juhul selle realiseerimist nimiväärtuses, arvestades äriühingu majanduslikku seisu 2009.a majandusaruande põhjal. Seega ei olnud võlgnik asunud reaalselt võlakohustust täitma ja täiteasjas laekumised puudusid. 03.08.2011 määrusega mõistis maakohus K.Ruubelilt välja menetluskulud 9607.12 eurot, millele lisandub viivis. Nimetatud kulutuste tasumine võlgniku pangaarvelt ei nähtu. Haldur edastas maakohtu 03.08.2011 määruse kohtutäiturile. 05.12.2011 edastas täitur haldurile tasu ettemaksu otsuse, mille kohaselt nõuab kohtutäitur sissenõudjalt ettemaksu kokku 229.20 eurot.
12.Pankrotitoimkond otsustas 21.12.2011 mitte tasuda kohtutäituri tasu ettemaksu ja vajadusel esitada uus avaldus täitemenetluse algatamiseks menetluskulude sissenõudmise nõudega pärast K.Ruubeli poolset põhivõla tasumist. Tuginedes 10.09.2012 võlausaldajate üldkoosoleku otsusele sõlmis haldur 20.02.2013 nõude loovutamise lepingu, millega pankrotivõlgnik loovutas nõude K.Ruubeli vastu 500 euro eest UAB-le “Prekyos Marketingo Paslaugos“ (Leedu Vabariigi registrikood 125767647).
13.Kohtu hinnangul oleks haldur enne hagiga kohtu poole pöördumist pidanud hindama K.Ruubeli maksevõimet ning tõenäosust, kui suures ulatuses on tal võimalik võlgniku kasuks tehtud kohtulahendit täita. Samuti oleks haldur pidanud hindama hagi tagamise abinõu kohaldamise vajalikkust tsiviilasjas nr 2-07-6745. Haldur on nimetatud tsiviilasja menetlemiseks teinud kulutusi 816.71 eurot ja saavutanud küll võlgnikule soodsad kohtulahendid, mille täitmisest aga võlgnikule raha laekunud ei ole ning nõue K.Ruubeli vastu on võõrandatud 500 euro eest UAB-le “Prekyos Marketingo Paslaugos“. Seega on kõnealuse nõude esitamisega tekitatud võlgnikule 316.71 euro
võrra suuremaid kulusid, kui on nõude võõrandamisest saadud tulu. Kohtu hinnangul tuleb halduri eelnimetatud tegevust käsitleda võlgniku maksejõuetuse süvendamisena.
14.Ly Müürsoo on Harju Maakohtu poolt nimetatud B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks. PankrS § 541 lõikest 1 tulenevalt on pankrotihalduril käsundilaadne suhe pankrotivõlgnikuga pankrotivarasse puutuvas osas. PankrS § 55 lõikest 2 ja VÕS § 620 lõikest 1 tulenevalt leidis kohus, et pankrotihaldur ei ole oma ülesandeid täites olnud piisavalt hoolas, kuna on jätnud enne võlgniku juhatuse liikme K.Ruubeli vastu hagi esitamist välja selgitamata, kas hagi rahuldamise korral on kohtuotsust võimalik K.Ruubeli vara arvelt täita. Vaatamata asjaolule, et K.Ruubeli suhtes saavutati jõustunud kohtuotsus, millega viimaselt mõisteti välja 93 667.68 eurot, tuli asjas kanda menetluskulusid 9607.12 eurot, mis on Harju Maakohtu 03.08.2011 määrusega välja mõistetud ja mille tasumist võlgniku pangakontolt ei nähtu.
15.UAB „Prekyos Marketingo Paslaugos“, kellele võlgniku nõue K.Ruubeli vastu võõrandati, on ühtlasi võlgniku osanik ning üks võlausaldajatest. Pankrotitoimkonna kolmest liikmest kaks (Carri Ginter ja Karin Madisson) töötavad AB-s Sorainen Law Offices, milline advokaadibüroo esindas võlgnikku tsiviilasjas nr 2-07-6745. Võlgniku pangakonto väljavõttelt (t IV kd lk 39-40) nähtub, et 19.07.2005 on tehtud ülekanne Sorainen Law Offices OÜ-le summas 2566.50 krooni. Pankrotitoimkonna kolmas liige Erika Õisla ei tööta enam Maksu- ja Tolliametis.
16.Kohus leidis, et pankrotihaldur ei ole võlgniku pankrotimenetlust läbi viinud vajaliku hoolsusega. Halduri alustatud kohtumenetluses on K.Ruubelilt välja mõistetud 93 667.68 eurot, milleks on tehtud menetluskulusid summas 9607.12 eurot. Nimetatud kohtumenetluses esindas pankrotivõlgnikku AB Sorainen vandeadvokaat Andrus Kattel. Seega on pankrotitoimkonna liikmetega seotud advokaadibüroo osutanud pankrotivõlgnikule õigusteenust. K.Ruubeli suhtes jõustunud kohtulahendi on haldur pankrotitoimkonna nõusolekul võõrandanud pankrotivõlgniku osanikule UAB „Prekyos Marketingo Paslaugos“ 500 euro eest. Peale eelnimetatud kohtuvaidlust ja K.Ruubeli suhtes jõustunud kohtuotsuse võõrandamist on haldur palunud pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu põhjendustega, et kogu võlgnikul olemasolev raha kulub menetluskuludeks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha ei piisa.
17.Eeltoodust tuleneb, et võlgniku pankrotimenetlus ei toimunud kõigi võlausaldajate huvides, vaid sellest on teenuse osutamise ja selle eest tasu saamise läbi kasu saanud pankrotitoimkonna liikmetega seotud advokaadibüroo ja pankrotivõlgniku osanik UAB „Prekyos Marketingo Paslaugos“.
18.B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis) suurim võlausaldaja Eesti Vabariik läbi Maksu- ja Tolliameti ei esitanud vastuväiteid K.Ruubeli suhtes tehtud jõustunud kohtuotsuse võõrandamisele (t IV kd lk 46-48). Maksu- ja Tolliameti esindaja osales võlausaldajate 26.03.2013 üldkoosolekul, kus otsustati kohtuotsuse UAB-le „Prekyos Marketingo Paslaugos“ võõrandamisega seotud küsimus (t II kd lk 64-67).
19.Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on oma 06.11.2014 vastuväites palunud kohtul jätta kinnitamata pankrotimenetlust lõpetav aruanne, kuna
menetluse kulud on tõendamata ja põhjendamata. Kohus leidis, et võlausaldaja taotlus pankrotimenetluses PankrS § 158 lõike 3 alusel esitatud aruande kinnitamata jätmiseks ei ole põhjendatud, kuna kohtul on võimalik otsustada pankrotihalduri poolt põhjendamatult tehtud kulutuste kinnitamata jätmine.
20.Võlausaldaja leidis, et arhiveerimiskulu ei ole põhjendatud ega kontrollitav. Kohus ei pidanud põhjendatuks arhiveerimise tasu 1500 eurot. 02.04.2013 esitatud pankrotimenetluse aruandes palus haldur anda võlgniku dokumendid hoiule OÜ-le GetNet Work (t II kd lk 48-56). Samas aruandes on haldur märkinud, et arhiveerimise tasu aluseks on OÜ GetNetWork 26.03.2013 arve nr 2. 06.05.2013 on haldur esitanud kohtule taotluse täpsustuse ning palunud määrata ennast dokumentide hoidjaks (t II kd lk 80–83). 21.06.2013 taotluse täpsustuses (t III kd lk 207-208) on haldur selgitanud, et ta hoiustab dokumendid oma büroos asukohaga Väike-Ameerika 8-203, Tallinn. Rendileping bürooruumidele on sõlmitud pankrotihaldur Ly Müürsooga.
21.B SMS Baltic Sales Marketing Service OÜ (pankrotis) on asutatud 06.12.2000 ja selles töötas erinevatel aegadel üle 40 töötaja, sellest tulenevalt on arhiivi maht piisavalt suur. Kohtule 16.08.2013 esitatud kaaskirjas (t IV kd lk 2) on haldur selgitanud, et võlgniku dokumentide arhiveerimise kulud sisaldavad tasu töötajatega seotud dokumentide korrastamiseks. Äriregistri väljavõttest (t II kd lk 122) nähtub, et GetNetWork OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on Ly Müürsoo. Kuna haldur on palunud määrata dokumentide hoidjaks ennast ning on kohtule selgitanud, et hoiustab võlgniku dokumente oma büroos, siis on arhiveerimise tasu näol sisuliselt tegemist PankrS § 125 lõikes 1 nimetatud tehinguga ning sellega kaasnevate kulutustega. Haldur on kohtule esitanud rendilepingu nr 09/2000 (t II kd lk 93–98) ning 24.05.2013 kinnituse (t III kd lk 4), mille kohaselt tõendab, et 05.09.2000 OÜ-ga Ehitusinvest sõlmitud rendileping kehtib ka praegusel ajal. Kohus leidis, et turvaliste bürooruumide olemasolu on halduri tööülesannete edukaks täitmiseks vajalik eeldus. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on haldur antud ruume rentinud alates 2000.a septembrikuust. Seega ei saa antud ruumide rentimist pidada üksnes käesoleva pankrotimenetlusega seotud ülesannete ja dokumentide arhiveerimisega seotud kuluks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu arhiveerimise tasu 1500 eurot kinnitamisele.
22.Võlausaldaja leidis, et arvestades pankrotimenetluse pikkust, selle tulemuslikkust ning halduri tegevust tema ülesannete täitmisel, ei ole bürookulude moodustamine 36% ulatuses laekunud pankrotivarast põhjendatud. Kohus ei pidanud põhjendatuks bürookulude kinnitamist summas 2000 eurot. Halduri aruande kohaselt koosnevad bürookulud kulutustest bürootarvetele, paberile, faksipaberile, faksi ja telefoni ning mobiiltelefoni kasutamiseks võlgniku, võlausaldajate ja nende esindajatega suhtlemiseks, arvuti, koopiamasina ja skanneerimismasina kasutamiseks, bürooruumi kasutamiseks võlausaldajate ning nende esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ja toimkonna koosolekute korraldamise kuludest, ruumide rendiks võlgniku raamatupidamise ajutiseks ladustamiseks, panga teenustasudeks, tasuliste teadaannete kuludeks ja transpordikuludeks.
23.Kohus on 23.04.2013 ja 22.05.2013 elektronkirjadega (t II kd lk 77 ja 118) palunud halduril oma taotlust hüvitatavate kulutuste suuruse osas täpsustada ning esitada konkreetsed andmed bürooteenuste kulude kohta pankrotimenetluse kestel. Vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele haldur täpset ülevaadet ei esitanud. Haldur esitas 16.08.2013 tabeli, milles on kuude lõikes välja toodud tema poolt kantud
bürooruumide rendi, elektri, turvateenuse ning sideteenuste osutamisega seotud kulud jagatuna antud kuul menetluses olnud pankrotimenetlustega (t IV kd lk 2–23). Tabel ei kajasta kõiki kulusid, neile lisanduvad kulud kontoritarvetele ja transpordile. Kõnealuste kulude suurust haldur kohtule ei teatanud, samuti puuduvad kulude kandmist tõendavad dokumendid. 21.06.2013 täpsustuses (t III kd lk 207–208) on haldur märkinud, et kuna menetluses oli näha, et see ei lõpe peatselt, siis haldur spetsiaalseid arvutusi jooksvate kulude suuruse kohta ei teinud. 27.08.2012 aruannet koostades arvutas haldur kokku tehtud ja tehtavad kulutused ning jõudis järeldusele, et arvestades võlgniku pankrotimenetluse ajalist pikkust, on menetluse kulude suuruseks 2000 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuigi haldur on teinud kulutusi kontoritarvetele, sidetehnikale, ruumidele jne, ei saa pankrotimenetluses kinnitatavate ja hüvitatavate kulutuste suurus olla oletuslik ja ebamäärane, vaid peab põhinema konkreetsetel kuludokumentidel ning arvestusel. Halduri arvestus on vaatamata kohtu poolt antud juhistele oletuslik ja ebamäärane, põhinedes kõigi bürookulude arvestusel jagatuna kõigi halduri menetluses olnud pankrotimenetlustega. Asjaolu, et võlausaldajate üldkoosolek ja pankrotitoimkond on halduri esitatud kuludega nõustunud, ei vabasta kohut PankrS § 66 lõikes 3 sätestatud põhjendatuse hindamise kohustusest. Tulenevalt PankrS § 66 lõikest 3 kinnitab kohus vaid vajalikud ja põhjendatud kulutused. Kuna haldur kulude arvestust ning kuludokumente ei esitanud, ei ole bürookulude täpset suurust võimalik kindlaks määrata.
25.Pankrotihaldur on palunud kulutustena kinnitada tsiviilasjas nr 2-07-6745 tasutud riigilõivu 639.12 eurot, tsiviilasjas nr 2-07-6745 tasutud kohtutäituri tasu 26.76 eurot ja AB-le Sorainen Law Offices tasutud õigusabikulud 150.83 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõttelt (t IV kd lk 39-40) nähtub, et 19.07.2005 on tehtud ülekanne AB-le Sorainen Law Offices OÜ-le summas 2566.50 krooni ehk 164.03 eurot. Arvestades asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-07-6745 saavutatud kohtulahend on võõrandatud pankrotivõlgniku osanikule 500 euro eest ja jõustunud kohtuotsuse alusel ei ole võlgnikule muid rahalisi vahendeid laekunud, on tsiviilasjaga nr 2-07-6745 tehtud kulutused (kokku 830.81 eurot) põhjendamatud ega kuulu kinnitamisele.
26.Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus pankrotimenetluse kulusid (1500+2000+830.81) 4330.81 euro ulatuses põhjendatuks, mistõttu need tuleb jätta kinnitamata. Raha, mille ulatuses kohus pankrotimenetluse kulusid ei kinnita, tuleb halduril vastavalt jaotusettepanekule võlausaldajatele välja maksta.
27.Järgnevalt võttis kohus seisukoha halduri tasu küsimuses. Kohus viitas PankrS § 65 lõigetele 1-3. Lõpparuande järgi on võlgniku pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 3095.73 eurot. Haldur on taotlenud määrata tasuks 619.15 eurot, mis on kooskõlas PankrS § 651 lõikes 1 toodud alammääraga. Kohus leidis, et antud juhul puudub alus haldurile tasu määramiseks 619.15 euro ulatuses. Haldur on käesoleval juhul rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust (põhjendus määruse punktis 3).
28.Samuti on haldur pankrotiasja menetlemisel rikkunud oma ametikohustusi, mis seisnesid PankrS § 124 lõikes 4 sätestatud kohustuse järgimata jätmises, mille kohaselt võis haldur kohtu loal hoida pankrotivarast kuni 20 000 krooni sularahas, kui sularaha hoidmiseks on turvalised tingimused. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest perioodil 18.05.2005–10.06.2011 (t I kd lk 177–178; t IV kd lk 39–40) nähtub, et haldur tegi
järgmisi toiminguid: 10.06.2005 Ly Müürsoo kassasse 50 000 krooni (sellega seotud teenus 125 krooni); 01.11.2005 Ly Müürsoo kassasse 25 000 krooni (sellega seotud teenus 62.50 krooni); 21.03.2007 Ly Müürsoo kassast 11 000 krooni; 30.05.2011 Ly Müürsoo kassast 30 eurot.
29.Kohus on 14.06.2011 ja 28.06.2011 järelpärimistega (t I kd lk 181 ja 191) palunud halduril selgitada, millistest allikatest ja mille katteks on sularaha sissemaksesummad pärit ja mille tarbeks on sularaha väljamaksed kulutatud. Haldur teatas 11.07.2011 vastuses (t I kd lk 195), et sularaha sissemaksed on kassast toodud sularaha arvelduskontole, mingeid laekumisi sularahas pankrotivara hulka toimunud ei ole ning segaduste vältimiseks viis haldur sularaha jäägi arvelduskontole. 05.03.2012 vastuses (t II kd lk 2) on haldur vastusena 2782.11 euro kulutamise kohta teatanud, et 11.07.2011 on ta sularaha jäägi 3062 eurot viinud võlgniku arvelduskontole Swedbank AS-is. Kohtu hinnangul ei ole pankrotihaldur tagastanud kogu võlgniku pangaarvelt võetud sularaha võlgniku pangakontole. Võlgniku pangakonto väljavõttest selgub, et pankrotihaldur on võtnud võlgniku pangaarvelt välja (50 000 + 25 000) 75 000 krooni (4793.37 eurot) ja viinud kassasse (11 000 krooni (703.03 eurot) + 30 eurot) 733.03 eurot, seega oli halduri käes võlgniku rahalisi vahendeid (4793.37 - 733.03) 4060.34 eurot. Pankrotihaldur on 11.07.2011 maksnud võlgniku pangakontole 3062 eurot, kuid tagastamata on (4060.34 - 3062) 998.34 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotihaldur on võlgniku rahalisi vahendeid sularahas hoidnud, ei ole võlgnik teeninud rahaliste vahendite pangas hoidmise eest intresse.
30.Justiitsministeerium on 28.02.2012 kirjaga (t II kd lk 37–38) juhtinud pankrotihalduri tähelepanu asjaolule, et PankrS § 124 lõike 4 kohaselt võib pankrotihaldur teha tehingu pankrotivaraga sularahas ainult kohtu loal. Pankrotihaldur hoiustab pankrotivarasse laekunud sularaha 2 tööpäeva jooksul raha saamisest arvates. Kui sularaha hoidmiseks on turvalised tingimused, võib haldur kohtu loal hoida pankrotivarast kuni 1280 eurot sularahas. Halduril puudus luba võlgniku rahalisi vahendeid sularahas hoida ja nendega tehinguid teha.
31.Kõike eelnevat arvesse võttes, kuid samas arvestades, et haldur on läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekuid, koostanud jaotusettepaneku jms, pidas kohus põhjendatuks määrata halduri tasu suuruseks 1% pankrotivarast. Riigikohus on 26.06.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-48-13 märkinud, et PankrS § 65 lõikest 5 tulenevalt võib kohus määrata ka alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri töö mahule ja vastutusele. Töö maht ja keerukus võivad sõltuda ka pankrotivara suurusest, st esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Samuti on kolleegium märkinud, et kontrollida tuleks seda, kas haldur on osalenud oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega ole kasutanud täiendavat õigusabi. Praegusel juhul on pankrotivarasse laekunud 3095.73 eurot. Halduri tegevusele pankrotimenetluses esitatud hagi osas on kohus oma hinnangu juba eelnevalt andnud. Kõnealust hagi esitades on haldur kasutanud ka õigusabi. Eeltoodut arvesse võttes pidas kohus põhjendatuks määrata Ly Müürsoo tasuks 1% pankrotivarast, so 30.96 eurot, mis maksta välja pankrotivara arvelt.
32.PankrS § 193 lõige 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.a 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014.a 30. juunini kehtinud PankrS § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või
sotsiaalmaks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 9 lõikest 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks mh ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani TuMS § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, v.a juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lõike 1 alusel kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 30.96 eurot maksmisele sotsiaalmaks 33%, so 10.22 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele ka tulumaks (TuMS 13 lõige 2). TuMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lõike 1 punkti 1 kohaselt peetakse § 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21%. Määruskaebus ja asja edasine menetlus
33.09.12.2014 esitatud määruskaebuses palub pankrotihaldur tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti halduri tasu osaliselt ja pankrotimenetluse kulud täies ulatuses kinnitamata, ning teha selles osas uus määrus, millega kinnitada halduri tasu 619.15 eurot (+ sotsiaalmaks 204.32 eurot) ja pankrotimenetluse kulud 4330.81 eurot.
34.Maakohus leidis, et haldur ei ole pankrotimenetlust viinud läbi vajaliku hoolsusega, kuid jättis arvestamata, et halduri töö tulemusena jätkus kriminaaluurimine, mille käigus võlgniku juhatuse liige K.Ruubel tunnistas end täielikult süüdi ja võttis kohustuse tasuda riigituludesse rahalise kohustuse 9000 krooni. Samuti on haldur kohtule lisaks jaotusettepanekule ja taotlusele pankrotimenetluse lõpetamiseks esitanud 23 erinevat aruannet, taotlust ja selgitust, viinud läbi 6 võlausaldajate üldkoosolekut ja 3 toimkonnakoosolekut, esitanud Eesti Töötukassasse taotlused töötasude kompenseerimiseks. Pankrotimenetlus kestis kuni taotluse esitamiseni pankrotimenetluse lõpetamiseks 95 kuud, seega on kohtu poolt määratud tasu järgi halduri kuutasuks 0.33 eurot brutos ja halduri poolt taotletud tasuna oleks kuutasu 6.52 eurot brutos. Kohtu järeldus halduri tasu osas on alusetu ja halduri suhtes ilmselt pahatahtlik.
35.Kohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-07-6745 tasutud riigilõiv ja kohtutäituri tasu ning ABle Sorainen tasutud õigusabikulud kokku 816.71 eurot ei ole põhjendatud. Pankrotihaldur ei nõustu kohtu seisukohaga, et haldur oleks pidanud hindama K.Ruubeli maksevõimet ning tõenäosust, kui suures ulatuses on kohtuotsust võimalik tema vara arvelt täita. Halduril puudus ligipääs K.Ruubeli pangakontodele ja ka Maksu- ja Tolliametil ei olnud õigust esitada haldurile informatsiooni saadava töötasu kohta. Seega puudus halduril võimalus hinnata K.Ruubeli maksevõimet. Nõude müügist laekus pankrotivara hulka 500 eurot, kohtulahendita ei oleks sedagi. Seega on halduri arvates mõeldamatu, et toimkonna ja võlausaldajate üldkoosoleku poolt kinnitatud ja tasutud riigilõiv 639.12 eurot, õigusabikulud 150.83 eurot ja täiteturi tasu 26.76 eurot peab haldur kandma oma isiklikest vahenditest. Juhul, kui haldur ei oleks pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, ei oleks selgunud ka K.Ruubeli maksevõimetus.
36.Kohtu seisukoht, et pankrotivara arvelt ei kuulu hüvitamisele arhiveerimise kulud 1500 eurot, on alusetu ja pahatahtlik. Dokumentide hoidjaks määratav füüsiline isik peab andma kohtule nõusoleku olla nimetatud dokumentide hoidjaks, kuid haldurist mitteolenevatel põhjustel ei õnnestunud tal saada võlgniku juhatuse liikme nõusolekut ja kogu pankrotimenetluse aja on võlgniku dokumendid olnud hoiul halduri büroos. Võlgnik on asutatud 06.12.2000 ja äriühingus töötas erinevatel aegadel üle 40 töötaja, sellest tulenevalt on arhiivi maht piisavalt suur ja ühekordne tasu 1500 eurot dokumentide arhiveerimise ei ole halduri hinnangul ülemäära suur. Sellise kulutuse vajalikkust on kinnitanud nii võlausaldajate üldkoosolek kui pankrotitoimkond. Alternatiivina oleks võlgniku dokumendid olnud võimalik anda hoiule mõnda arhiveerimisteenust osutavale äriühingule, kuid sellisel juhul lisanduks arhiveerimise tasule ka arhiivi korrastamise tasu.
37.Kohus heidab ette, et haldur ei ole konkreetselt välja toonud, kui suured olid pankrotimenetluse kestel kulutused bürooteenustele. Haldur esitas 16.08.2013 kuludokumendid ja tabeli, milles oli kuude lõikes välja toodud halduri poolt kantud bürooruumide rendi, elektri, turva- ning sideteenuste osutamisega seotud kulud kokku, mis olid jagatud antud kuul menetluses olnud pankrotimenetlustega. Haldur edastas kohtule kõik pankrotimenetluse perioodil väljastatud arved rendi, elektri, turva- ja sideteenuste osutamise eest. Seejuures ei kajastatud tabelis kõiki kulusid. Esitatud olid vaid kulutused büroo rendile, elektrile, turvateenusele ning side- ja internetiteenusele. Kajastatud ei olnud tehtud kulud kontoritarvetele ja transpordile. Haldur selgitas, et paralleelselt on menetluses mitme isiku pankrotiasjad, seega ei soetata kontoritarbeid ainult ühe konkreetse pankrotimenetluse tarbeks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua eraldi iga pankrotiasja kohta kõiki kuludokumente (tšekke). Arvestuslikult kestis võlgniku pankrotimenetlus 95 kuud. Seega on kulutused jagatuna kuude kohta arvestuslikult 21.05 eurot kuus. Haldur ei nõustu kohtu järeldusega, et esitatud arved on oletuslikud. Haldur on esitanud konkreetsed arved, mis tõendavad bürookulude kandmist seoses võlgniku pankrotimenetlusega, arved on väljastatud Ly Müürsoo nimele, kes oli määratud halduriks. Arvestus on välja toodud kuude lõikes, mil pankrotimenetlus läbi viidi. Haldur viitab ka PankrS § 66 lõikele 1. Nähtuvalt eespool kirjeldatust on bürooruumide kasutamine vajalik võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimiseks, võlausaldajate esindajatega kohtumiseks ja suhtlemiseks, samuti on arvuti vajalik pankrotimenetluse käigus koostatud dokumentide koostamiseks ja pankrotimenetluse dokumentide ladustamiseks. Lisaks on Harju Maakohus kinnitanud 28.02.2006 määrusega pankrotimenetluse kulud 18 500 krooni ehk 1182.37 eurot. Pankrotimenetluse kulud kokku 2000 eurot on kinnitatud 26.03.2013 võlausaldajate üldkoosolekul ja pankrotitoimkonna koosolekul. Seega on pahatahtlik ja alusetu kohtu seisukoht, nagu ei kuuluks pankrotivara arvelt hüvitamisele pankrotimenetluse kulud 2000 eurot.
38.Nähtuvalt määrusest on Maksu- ja Tolliamet esitanud kohtule 06.11.2014 avalduse halduri esitatud aruande kinnitamata jätmiseks. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks pöördunud teiste võlausaldajate poole seisukoha saamiseks. Samas ei selgitata määruses, millisest printsiibist kohus võlausaldajatelt seisukoha saamiseks lähtus. Seega rikub kohus võlausaldajate teavitamisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei ole Maksu- ja Tolliameti seisukohta edastanud ka haldurile, et haldur saaks vastuväitele esitada omapoolseid selgitusi. Haldur avaldas 01.04.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse, milles teatas aruande koostamisest ja võlausaldajate õigusest esitada vastuväide 10 päeva jooksul alates kuulutuse
ilmumisest. Seega oli vastuväidete esitamise tähtaeg 11.04.2013, mitte 06.11.2014, nagu selgub vaidlustatavast määrusest Maksu- ja Tolliameti seisukoha esitamise aeg. Seega on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastuväide esitatud hilinemisega ja see tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajate üldkoosolekul, kus kinnitati halduri tasu ja kulud ning nõustuti pankrotihalduri ettepanekuga esitada kohtule taotlus lõpetada pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu PankrS § 158 alusel, osales ka Maksu- ja Tolliameti töötaja ja hääletas otsuse poolt. Maksu- ja Tolliameti esindaja kuulus ka pankrotitoimkonda. Seega puudus kohtul vajadus võlausaldajat eraldi teavitada ja küsida tema seisukohta pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude põhjendatuse kohta.
39.Eesti riik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
40.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 17.11.2014 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis pankrotimenetluse kuludest kinnitamata tsiviilasja nr 2-07-6745 menetlemisega tekkinud kulud (riigilõiv, kohtutäituri tasu, esindajatasu) summas 816.71 eurot ja pankrotihalduri bürookulud 2000 eurot, samuti osas, milles maakohus määras halduri tasu suuruseks 30.96 eurot. Ülejäänud osas kolleegium maakohtupoolset menetlusõiguste rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ei tuvastanud. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pankrotihalduri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
42.Esmalt nõustub kolleegium maakohtuga, et tulenevalt PankrS § 66 lõike 3 teisest lausest lasub kohtul pankrotimenetluse lõpetamisel kohustus kontrollida halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Nimetatud kontrollikohustus on kohtul ka juhul, kui eelnevalt oli samas menetluses kinnitatud jaotusettepanek, mis sisaldas mh andmeid pankrotivarast tehtavate väljamaksete, sh halduri ülesannete täitmiseks tehtavate kulutuste, suuruse kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-167-11, punkt 11). Samuti ei avalda kohtu kohustusele otsest mõju asjaolu, et kõik kulutused on võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna poolt heaks kiidetud või kas võlgnik ja/või võlausaldajad on vastuväiteid esitanud. Sarnaselt muude pankrotimenetluse kuludega on halduri tegevuse kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise otsustus kohtu kaalutlusotsustus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1166-11), milleni kohus jõuab tema ette toodud erinevate eluliste asjaolude kogumi igakülgse kaalumise tulemusena ja millesse saab kõrgem kohus sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsioonipiire või rikutud menetlusõiguse norme.
43.Kolleegium ei saa pankrotiasjas kogutud tõendite ja halduri poolt esiletoodud eluliste asjaolude alusel nõustuda maakohtuga, nagu saaks haldurile ette heita tsiviilasjas nr 207-6745 tehtud kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma laekumata jäämist pankrotivarasse. Asjaolud, et pankrotimenetluses oli tunnustatud nõudeid kokku üle 1,58 miljoni krooni (t I kd lk 113-117) ja et pankrotivaraks oli vaid kassajääk 37 832.74 krooni (t I kd lk 112), samuti, et halduri hagi võlgniku juhatuse liikme vastu
kahju hüvitamiseks rahuldati 99% ulatuses (nõudesummaks oli 977 567.14 krooni; t I kd lk 156-167), tõendavad kogumis, et haldur täitis 01.03.2007 hagiavaldust esitades talle PankrS § 55 lõikest 1 tulenevat kohustust kaitsta kõigi võlausaldajate õigusi ja huve asjakohaselt ning hoolsalt. Kolleegium nõustub halduriga, et talle ei saa ette heita, et kohtuotsust sundtäites ilmnes, et võlgnikul puudub vara, mille arvel otsust täita. Maakohus ei ole selgitanud, mil viisil pidi haldur juba enne hagi esitamist selgitama välja kostja varalise seisundi või kas ja kui, siis kuidas, oleks kohtuotsuse täitmisele kaasa aidanud halduri poolt hagi tagamise abinõude kohaldamise vajalikkuse hindamine. Pankrotiasja toimikus puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et hagi tagamise abinõu taotlemise (selle rakendamise) korral oleks olnud pankrotivõlgniku endisel juhatuse liikmel tagatud piisava vara olemasolu otsuse täitmiseks. Nõude võõrandamist 500 euro eest maakohus haldurile ette ei heida. Käsundi tüüpi teenuse osutamise suhte sisu iseloomustab poole kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Pankrotihaldur peab tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks (VÕS § 619, § 24 lõiked 1 ja 2). Kolleegium on seisukohal, et seonduvalt konkreetse hagimenetlusega tegi haldur selliseid pingutusi, mida mõistlik haldur tegema pidi. Tsiviilhagi esitamise oli heaks kiitnud võlausaldajate 07.06.2005 üldkoosolek (protokoll t I kd lk 92-93), samuti oli pankrotitoimkond 05.12.2008 kiitnud heaks tsiviilhagiga seoses õigusabilepingu sõlmimise (protokoll t I kd lk 206207).
44.Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega halduri bürookulude vajalike kulutustena kinnitamata jätmisel. Kolleegium on seisukohal, et halduri poolt esiletoodud elulised asjaolud ja nende kinnitamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid (lepingud ja arved erinevate büroo pidamisega seotud teenuste kohta; t II kd lk 84-92, 93-105, ; III kd 6-202, 127-173) ja selgitused nende kohta (t II kd lk 120, 125; III kd lk 2, 204, 207-208) ning viimaste alusel koostatud koond (t IV kd lk 3-24) põhistavad piisava veenvusega aastatel 2005 kuni 2013 toimunud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust halduri büroo ülalpidamisega ja kasutamisega seotud kuludele (sh kontoritarbed, transport, koosolekute läbiviimine, side-, turva jmt teenused, jmt). Maakohus on määruses möönnud, et turvaliste bürooruumide olemasolu on halduri tööülesannete edukaks täitmiseks vajalik eeldus. Kolleegium nõustub maakohtuga. Bürookulusid halduri vajalike kulutustena PankrS § 150 lõike 1 punkti 5 mõttes on senini aktsepteerinud ka kehtiv kohtupraktika.
45.Halduri tegevuse kulude osas seisukoha võtmisel arvestab kolleegium lisaks eelpool esiletoodule ka asjaoluga, et pankrotimenetluse kestel on võlausaldajad (nii läbi üldkoosoleku kui toimkonna) kiitnud tehtud kulutused heaks. Ja kuigi nimetatud asjaolu ei võta kohtult kohustust veenduda, et võlgniku ja võlausaldajate õigusi ja huve ei ole seejuures rikutud, annab see kohtule teadmise, et isikud, kes vahetult igapäevaselt valvasid halduri tegevuse üle (toimkond vastavalt PankrS § 73 lõikele 1) ja seeläbi olid teadlikud tema igapäevasest tegevusest, on leidnud, et esiletoodud kulutused olid konkreetse menetluse läbiviimiseks vajalikud.
46.Küll aga nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega eelduslike arhiveerimiskulude kinnitamata jätmise kohta. Haldur ei ole toonud kohtu ette selliseid elulisi asjaolusid, millised annaksid aluse nõustuda tema väidetega pankrotivõlgniku dokumentide hoiustamisega tekkivate kulude kohta suuruses 1500 eurot. Viidatud summa aluseks on vastavalt 02.04.2013 taotlusele OÜ GetNetWork arve nr 2 26.03.2013 (t II kd lk
49; arvet esitatud ei ole). Taotluse kohaselt pidi dokumentide hoidmise ja säilitamise teenust osutama arve väljastanud pankrotihaldurile kuuluv äriühing. 06.05.2013 tegi haldur taotluse määrata dokumentide hoidjaks teda isiklikult (t II kd lk 80), jättes arhiveerimise tasu suuruse samaks. Määruskaebuses selgitab haldur, et tema hinnangul ei ole arhiveerimise ühekordne tasu ülemäära suur, kuna arhiivi maht on piisavalt suur ja dokumentide hoiustamine toimub talle kuuluva äriühingu poolt renditavates bürooruumides, mille renti tasub ta isiklikest vahenditest, samuti, et mõnele arhiveerimisteenust osutavale äriühingule dokumentide üleandmisel lisanduks ka arhiivi korrastamise tasu. Kolleegium on seisukohal, et selline selgitus ei ole veenev, et kinnitada 1500 euro suurust summat põhjendatud ja vajaliku arhiveerimiskuluna. Haldur ei ole toonud esile, millised oleksid kulutused arhiveerimisele, arvestades konkreetset dokumentide mahtu, vastavat teenust osutava äriühingu puhul. Samuti ei ole esile toodud, millise osa renditavast pinnast konkreetse pankrotivõlgniku arhiiv moodustama hakkab. Seega on arhiveerimiskulude osas halduri taotlus põhistamata ja rahuldamisele ei kuulu.
47.Eeltoodu alusel kinnitab ringkonnakohus halduri kohustuste täitmiseks vajalike kulutustena lisaks maakohtu poolt kinnitatud ajutise halduri tasule ja sellele lisanduvale sotsiaalmaksule 958.67+172.56 eurole tsiviilasja nr 2-07-6745 menetlemisega ja täitmisega seotud kulud kokku 816.71 eurot, halduri büroo- jm tegevuskuludena 2000 eurot, seega kokku kulutusi summas 3947.94 erurot.
48.Kolleegium ei saa nõustuda ka maakohtu seisukohaga halduri tasu suuruse osas. Määratava tasu vähendamist 19 korda võrreldes seaduses sätestatud alammääraga ei ole maakohus asjakohases ulatuses põhjendanud. Maakohus lähtus tasu alla alammäära määramisel sellest, et haldur rikkus menetluses hoolsus- ja lojaalsuskohustust seonduvalt hagi- ja täitemenetlusega pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu, samuti PankrS § 124 lõiget 4, st hoidis kohtu loata sularaha enam kui 2 tööpäeva jooksul. Haldurile tehtud etteheidetega seonduvalt positiivse kohtuotsuse täitmise võimatuse ilmnemisega kolleegium eelnevalt (põhjendused käesoleva määruse punktis 44) ei nõustunud. Sularaha hoidmisega PankrS-i rikkumine on leidnud tuvastamist Justiitsministeeriumi poolt läbiviidud järelevalvemenetluses (t II kd lk 37-38). Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtuga, nagu annaks nimetatud rikkumine alust halduri tasu vähendamiseks. Kui maakohus oleks tuvastanud, et haldur tekitas sularaha ebaõige hoiustamisega võlausaldajatele ja/või pankrotivõlgnikule kahju, oleks asjakohaseks reageerimisviisiks olnud halduri vabastamine PankrS § 68 lõike 2 alusel ning uue halduri poolt nõude esitamine PankrS § 63 alusel. Samuti oleks maakohtul olnud võimalus määrata haldurile kohustuste rikkumise korral trahvi PankrS § 69 lõigete 2 ja 3 alusel. Viidatud reageerimisviise pankrotimenetluse toimumise ajal maakohus vajalikuks ei pidanud. Alles pankrotimenetluse lõpus reageerimine tasu 19-kordse vähendamise näol peale 8aastast menetlust ei ole kolleegiumi arvates proportsionaalne ega halduri suhtes õiglane. Maakohus ei lähtunud tasu alla alammäära vähendamisel halduri erakordselt väikesest töömahust või tema sisuliselt olematust vastutusest konkreetse menetluse läbiviimisel ning seetõttu on tuleb haldurile määrata tasu PankrS § 651 lõikest 1 tulenevas alammääras, so 20% pankrotivarasse laekunud varast ehk 20% 3095.73-st = 619.15eurot, millele lisandub PankrS § 193 lõike 4 alusel sotsiaalmaks 204.32 eurot.
49.Vastuseks määruskaebusele peab kolleegium vajalikuks selgitada, et kuna konkreetne pankrotimenetlus ei lõppenud PankrS § 159 alusel pankroti aluse äralangemise tõttu, §
160 alusel võlausaldajate nõusolekul ega § 162 alusel lõpparuande kinnitamisega, siis ei laienenud võlausaldajatele ka PankrS §161 lõikes 2 ega § 163 lõikes 2 sätestatud vastuväidete esitamise tähtaeg.
50.Määruskaebuse osalisel rahuldamisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 659, § 163 lõike 1 ja § 8 lõike 2 koosmõjus iga menetlusosalise enda kanda. Lähtudes PankrS § 5 lõikest 2, ei ole pankrotihalduril käesoleva ringkonnakohtu määruse peale õigust Riigikohtule määruskaebust esitada (Riigikohtu lahend nr 3-2148-13, punkt 12).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.