2-16-5591/12 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXX (hageja) esitas Harju Maakohtule 08.04.2016.a hagiavalduse XXXX (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Harju Maakohtu 19.10.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 209-34918 on kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 2640 krooni (168,73 eurot) kuus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatise suurust suurendada, kuna elatise miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused on tulenevalt hinnatõusust samuti suurenenud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras s.o pooles Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääras alates 08.04.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka hageja poolt saadava riikliku lapsetoetusega. Kostja teatab, et perioodil maist 2016.a kuni augusti kuuni on kostja maksnud hagejale elatist vastavalt Harju Maakohtu 19.10.2009.a määrusega. Võttes arvesse, et hageja saab igakuiselt peretoetust summas 50 eurot, palub kostja kohtul teha otsus, mille tulemusena kostja peab tasuma lapsele elatist summas 170 eurot alates otsuse tegemise päevast, mitte aga hagi esitamise hetkest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXXon XXXX(sündinud XXX) isa. XXXXon esitanud hagi Harju Maakohtu 19.10.2009.a määrusega väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimummäärani. Hageja on seisukohal, et kuivõrd elatise 2(4)

miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused seoses lapse kasvamisega ja hinnatõusudega on suurenenud, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Kostja on vastuses leidnud, et temalt on õigustatud välja mõista 170 eurot kuus, arvestades hageja saadavat igakuist lastetoetust summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2009. aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohtu hinnangul on samas võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Arvestades miinimummääras elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 25 eurot, on igakuise elatise suurus 190 eurot. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast (kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus). TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 08.04.2016.a. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta hageja poolt kohtule hagi esitamisest alates. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 19.10.2009.a lahendiga tsiviilasjas 2-09-34918 välja mõistetud elatise suurust alates kohtule hagi esitamisest 08.04.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab pooltele, et otsuse täitmise käigus saavad pooled teha tasaarvestuse nimetatud perioodi jooksul kostja poolt tasutud elatise osas. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta 3(4)