Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-16-12248 minimiseerimiseks nii hetkel kui tulevikus, soovitakse selle pärandi ainukeseks omanikuseks jätta XXXX (XXXX ka loobub oma pärandiõigusest). Avaldaja märgib, et tegemist on perekondliku otsusega. Kaasatud eestkosteasutus kirjeldab, et XXXX on esitanud avalduse kohtule nõusoleku saamiseks loobuda oma alaealise tütre nimel XXXX pärandist pärandaja abikaasa ja tütre kasuks. XXXX on pärandaja poja XXXX(surnud XXXX.a) tütar ning pärija seaduse järgi kuivõrd pärandaja ei olnud teinud testamenti. Avaldaja ei ole pärandvara inventuuri taotlenud. Eestkosteasutuse arvates on pärandist loobumine põhjendatud ilma inventuuri läbi viimata, kui on ilmselge, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Avaldaja sõnul ei ole talle teada, et pärandajal oleks võlgu peale panga kasuks seatava hüpoteegi, mille suurust tänasel päeval ta ei tea, avalduse pärandist loobumiseks oli ta teinud kaaspärijate ettepanekul. Eestkosteasutus palub kohtul avaldajale selgitada inventuuri kohustuslikkust. Sõltuvalt sellest, millised on pärandvara inventuuri tulemused, tuleks lahendada ka pärandist loobumise või sellest keeldumise otsustamine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik XXXX on 24.04.2016.a surnud XXXX lapselaps. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus on XXXX pärimismenetlust läbiviivale notarile teinud päringu pärandvarasse kuuluva vara kohta. Päringu vastuse kohaselt on teatise koostamise ajaks välja selgitatud alljärgnev pärandvara: − abikaasade ühisvara hulka kuuluv korteriomand, asukohaga XXX, mille reaalosaks on korter nr 20 (registriosa nr XXXX); − abikaasade ühisvara hulka kuuluv XXXX OÜ, registrikood XXXX, osa nimiväärtusega 1250 eurot; − abikaasade ühisvara hulka kuuluv liikmesus nr 8, Hooneühistus XXXX (registrikood

XXXX);

− vastavalt Swedbank AS teatele 02.06.2016, on pärandaja kontode saldod 24.04.2016.a seisuga 168,95 eurot ja 1,55 eurot ning pärandaja üleelanud abikaasa kontode saldod 644,25 eurot ja 2998,08 eurot. Avalduses taotleb avaldaja saada nõusolekut loobuda alaealise nimel XXXXpärandi vastuvõtmisest. Kohus asub esitatud asjaolude pinnalt seisukohale, et avalduses esitatud nõue ei ole alaealise huvides. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi. Antud juhul on kohus notari vastuse põhjal tuvastanud, et

2-16-12248 pärandvaral ei lasu kohustusi. Lisaks on avaldaja kohtule 31.10.2016.a elektronkirjas teatanud, et temale teadaolevalt XXXX pärandvaras kohustused puuduvad. Antud juhul on avaldaja palunud kohtult nõusolekut loobuda alaealise nimel pärandist perekondlikel põhjustel – avalduse kohaselt pretendeerib pärandile lisaks alaealisele veel kaks isikut – tema vanaema XXXX, kes on pärandaja XXXX abikaasa ning tädi XXXX. Avaldaja märgib, et kuna eelmainitud isikutega on avaldajal ning tema tütrel väga tihedad suhted, siis on pere omavahel lähedane. Avaldaja lisab, et pere on koos otsustanud, et erinevate bürokraatiliste küsimuste minimiseerimiseks nii hetkel kui tulevikus, soovime selle pärandi ainukeseks omanikuseks jätta XXXXi. Kohtu hinnangul ei oleks pärandist loobumine esitatud asjaoludel alaealise huvides. Kohus leiab, et pere ühtehoidvus ei saa antud juhul takistuseks alaealise poolt pärandi vastuvõtmisele. Kohtu hinnangul oleks alaealise poolt pärandist loobumine vastuolus PKS § 133 lg 1 ja 183 lg 1 koosmõjust tulenevate põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust jätab kohus avalduse rahuldamata, kuivõrd kõnesolevast pärandvarast loobumine rikuks pikemas perspektiivis alaealise huve. Jätta menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.