Määrata Swedbank Liising Aktsiaseltsi apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
1(5)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.01.2015 esitas Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) maakohtule A-KÕ (kostja I) ja MN-Õ (kostja II) vastu hagi (täpsustatud 10.11.2015), milles palus jagada kostjate ühisvarasse kuuluva 1/6 suuruse mõttelise osa kinnisasjast nr XXXXXX kostjate vahel võrdsetes osades müügiga avaliku enampakkumise teel, saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele ja kostjale I kuuluvast osast rahuldada Harju Maakohtu otsusest nr 2-10-41028 tulenev hageja nõue kostja I vastu või, alternatiivselt, jagada 1/6 suuruse osa kinnisasjast kostjate vahel võrdsetes osades ja tuvastada kostjate nõusolek omanikukande kustutamiseks ja asendamiseks kandega, mille kohaselt kuulub kaasomandina kostjale I 1/12 ja kostjale II 1/12 kinnisasjast.
2.Harju Maakohtu 17.08.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-41028 mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevuse 4982,95 eurot, menetluskulud 815,37 eurot, viivise põhinõudelt 0,25% päevas alates 23.08.2010 ning viivis menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses alates 17.08.2011. Täitemenetluse läbiviimine ei ole võlgniku varatuse tõttu viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni. Võlgnikul puudub vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kostja I kinnistud on koormatud erinevate pandipidajate nõuete katteks. Kostja I ja tema abikaasa (kostja II) ühisvarasse kuulub aga 1/6 kinnisasjast (registriosa number on XXXXXX), mida ei ole koormatud ja mille jagamisel ning realiseerimisel oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Antud juhul puudub hagejal mõlema abikaasa kohta täitedokument. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
4.Hagiga püütakse rikkuda kostjate õigusi ja neile lisasurvet avaldada. Väide, et kostjal I puudub lahusvara ja vallasvara, ei vasta tõele. Kostjal I on lahusvarana kinnistud katastritunnustega YYY ja CCC. Ühisvaral tekkivad abikaasade solidaarkohustused saavad tekkida vaid PKS §18 ja PKS § 29 lg 1 asjaoludel (tehing pere vajaduste rahuldamiseks ja ühisvaraga tehtud tehing). Hageja ei ole teinud ühtki katset kostja I lahusvara müümiseks või sellekohase täitemenetlusega ühinemiseks.
5.Hageja on täitemenetlusega viivitamisega põhjustanud kostjale I olulist kahju. Viivitamise tagajärjel on kostjal võimatu esitada nõuet liisingulepingu põhivõlgniku A
2(5)
OÜ vastu, kuna see on viivitamise ajal likvideeritud. TMS§ 6410 lg 4 kohaselt tuleb ühisvara jagada enne sellele sissenõude pööramist. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Pärnu Maakohus 02.02.2016 otsusega rahuldas hagi, jagas kostjate ühisomandisse kuuluva 1/6 kaasomandist XXX asuvast kinnisasjast, registriosa nr XXXXXX, müügiga avalikul enampakkumisel ja otsustas saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 17.08.2011 tagaseljaotsusest 2-10-41028, ning lõpetas menetluse kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, mõistis välja kostjalt I menetluskulud 150 eurot ja kostjalt II menetluskulud 150 eurot hageja kasuks ja otsustas, et kostjad peavad hagejale tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kostjad on XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXX) 1/6 kaasomandist ühisomanikud (I kd, tl 23). Harju Maakohtu otsusega 2-10-41028/ 17.08.2011 on kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus 4982,95 eurot ja viivis 0,25% päevas tasumata põhinõudelt alates 23.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti on kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud 815,37 eurot ja viivis menetluskuludelt (I kd, tl 8-9). Kohtuotsus on jõustunud (I kd, tl 65-66).
8.Vaidlused AS-ga Swedbank ja Swedbank P&C Insurance AS-ga ei puuduta käesolevat hagi. Kostjad ei saa tasaarvestada oma nõuet AS Swedbank või Swedbank P&C Insurance AS vastu hageja nõudega. Ühisvara jagamise hagi ongi kohtule esitatud enne ühisvarale sissenõude pööramist.
9.Hageja on esitanud 30.01.2014 kohtuotsuse täitmiseks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele (I kd, tl 10). Kohtuotsus on käesoleva ajani täitmata seetõttu, et võlgnikul puudub vara kohtuotsuse täitmiseks. Võlgnikul on küll kinnistud, kuid need on koormatud erinevate pandipidajate nõuete katteks. Kostjatele ühisomandina kuuluv 1/6 kaasomand ei ole hüpoteekidega koormatud. Arvestades, et nõuet ei ole täitemenetluses olnud võimalik täita, on hagejal õigus nõuda võlgniku ja abikaasa ühisvara jagamist (TMS § 14 lg 2).
10.Hageja on loobunud kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamise nõudest (I kd, tl 74, 82-83). Kostjad ei ole haginõudest loobumisele vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jagada ühisvara osadeks, või saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
12.Maakohtu otsuses on jäänud tähelepanuta kostja II taotlus jagada ühisvara enne sundmüüki reaalosadeks ja alles seejärel müüa, millega oli oma alternatiivses nõudepunktis 2 nõus ka hageja. Kostja II ei soovi oma osa müüki. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kostja seisukohaga arvestanud. Samuti ei ole maakohus küsinud kostjate seisukohta osade suuruste kohta ühisvara jagamisel.
3(5)
13.Kostjatelt ei ole küsitud nõusolekut nõudest osaliselt loobumise kohta. Kostjad ei oleks selleks nõusolekut andnud. Hageja lause eelistungil ei osuta selgelt tahteavaldusele nõudest osaliselt loobuda. Kostjatele on teadmata, kuhu on kadunud maakohtu viidatud tl 82 ja 83, mida ka toimiku sisuloetelus ei ole.
14.Kostja I ei ole andnud allkirja kohtuistungi kohta (tl 76). Allkirjaleht ei vasta menetlusnõuetele. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
17.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
18.Kuna kostja I suhtes algatatud täitemenetluse käigus ei õnnestunud Harju Maakohtu 17.08.2011 tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-10-41028 täita, siis hageja oli TMS § 14 lg 2 järgi õigustatud nõudma ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale kostjate ühisomandist. Kolleegiumi arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivselt esitatud nõuetest esimese ja lõpetas kostjate ühisomandi viisil, kus ühisvara müüakse avalikul enampakkumisel, saadud raha jagatakse kostjate vahel ja kostja I rahast täidetakse sundtäitmisel olev kohtuotsus. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kostja II soovinud, et ühisomand jagataks mõttelisteks osadeks, on ebaõige. Kostja II on vastuses hagile (I kd, lk 100) selgitanud, et ta on vastu oma osaluse ühisvarast müügile, täpsustades, et ta on sinna investeerinud ja soovib seda edaspidi kasutada. Kolleegium märgib, et TMS § 14 lg 2 järgi sissenõudja poolt esitatud ühisvara jagamise nõude menetlemisel on kostjatel võimalik esitada vastuhagi, kus neil on võimalus nõuda ühisvara jagamist teisel viisil, kui seda on palunud hageja. Hageja on oma nõude esitamisel eelistanud ühisvara jagamise viisi, mis tagab paremini sundtäidetava nõude rahuldamise. Kuna kostjate ühisomandi suuruseks oli 1/6 mõttelist osa kinnisasjast, siis vara jagamisel viisil, kus kummalegi kostjale jääks 1/12 mõttelist osa, võib kostja I mõttelise osa müük enampakkumisel olla keerulisem ja väiksema tulemiga. Juhul, kui kohus ühe alternatiivse nõude rahuldab, siis TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
4(5)
19.Esialgses hagiavalduses palus hageja jagada kostjate ühisvara viisil, kus see müüakse avalikul enampakkumisel. 30.01.2015 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet viisil, kus ta palus tuvastada kostjate tahteavaldus nimetatud toiminguks ja kinnistusraamatus vastavate muudatuste tegemiseks ning esitas alternatiivse nõude ühisvara jagamise viisi kohta ja omanikukannete muutmiseks nõusoleku andmiseks. 30.09.2015 toimunud eelistungil selgitas kohus pooltele, et ühisvara jagamisel viisil, kus see müüakse avalikul enampakkumisel, viib enampakkumise läbi kohtutäitur ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks puudub vajadus, mille peale hageja teatas, et sellisel juhul võib ta nõudest loobuda. 10.11.2015 menetlusdokumendis on hageja täpsustanud esimest nõuet viisil, kus tahteavalduste asendamist enam ei nõutud. Kostjatele on hageja menetlusdokument edastatud 11.11.2015. TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus loobuda oma nõuetest ja see ei ole seotud kostjate nõusolekuga. Käesolevas asjas ei ole hageja poolt ühest nõudest loobumine mõjutanud ka kostjatelt väljamõistetavaid menetluskulusid. Maakohtu otsusega on väljamõistetud ainult riigilõiv, mis oli tasutud hagilt hinnaga 3500 eurot, see on ainult ühisvara jagamise nõudelt.
20.Kostjate väide, et maakohus ei ole kostjat I kohaselt teavitanud kohtuistungist, ei ole õige. Kostja I kinnitas, et ta kirjutas 11.01.2016 istungist teavitamise teatele oma nime ise. See, et ta sinna järele allkirja ei kirjutanud, ei muuda teavitamist olematuks. Ka teatamise lehelt sekretäri allkirja ja kuupäeva puudumine ei anna alust järeldada, et kostjat I ei ole teavitatud. See, et toimiku sisuloendis puuduvad leheküljed 82 ja 83, ei tähenda, et nimetatud leheküljed toimikust puuduksid.
21.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta apellantide kanda.
22.Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega loeb ringkonnakohus, et hagejal ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.