lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-11572/10

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-11572/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1282
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-11572/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Randmaa

Määruse avaldamise aeg ja

26.10.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu

koht Tsiviilasja number

2-16-11572

Tsiviilasi

XXXXavaldus avaldaja ja XXXXühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste XXXXja XXXXsuhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale laste elukoha, välisreiside, tervise ja hariduse küsimustes

Menetlustoiming

Lõpplahendi tegemine hagita perekonnasjas

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX)

esindajad

Puudutatud isik XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isiku esindaja Valentina Timofejeva Puudutatud isik XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isik XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Clarus, asukoht Parda 12, Tallinn) Menetlusse kaasatud alaealiste elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Airi XXXX

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XXXX avaldus avaldaja ja XXXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste XXXX ja XXXX suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale laste elukoha, välisreiside, tervise ja hariduse küsimustes. Menetluskulude jaotamine.

Jätta XXXX ja XXXX menetluskulud nende endi kanda. Jätta XXXX ja XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest XXXX ja XXXX (TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vaidlustamata asjaolud.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.XXXX ja XXXX abielust sündisid XXXX.a. XXXX ja XXXX.a. XXXX(t/l 7-8).
2.Lapsed elavad pärast vanemate lahkuminekut 2015.a. oktoobris koos emaga. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud.
3.29.07.2016.a. esitas XXXX kohtule avalduse paludes lõpetada osaliselt tema ja puudutatud isiku XXXX ühine hooldusõigus nende laste XXXX ja XXXX suhtes ning anda alaealiste laste ainuhooldusõigus laste elukoha, välisreiside, tervise ja haridusküsimustes laste emale.
4.Avaldaja põhjendas oma avaldust sellega, et laste isa ei maksnud lastele regulaarselt elatist, mistõttu esitasid lapsed kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks, mis ka rahuldati, ning, et laste isalt ei ole võimalik saada nõusolekut lastele olulistes asjades nagu on laste õppimine ja haridus, tervishoid, puhkused välismaal ning laste elukoha määramine ja sissekirjutused.
5.Kohtus ärakuulamisel avaldas XXXX, et ta sooviks lapsed panna õppima rohkem laste elukoha lähemal asuvasse kooli, kuid isa sellega ei nõustu, XXXX tegi takistusi laste sissekirjutamisel nende praegusesse elukohta ning ei lubanud lastel koos emaga reisida Krimmi. XXXX väidetel käib laste isa ka seoses tööga pikki perioode väljapoole Eestist, mistõttu ei saa ta vajadusel lapsi esindada ka meditsiiniliste küsimuste kiire lahendamise vajaduse tekkimisel.

XXXX seisukoht käesolevas hagita perekonnaasjas.

6.XXXX ei nõustunud esitatud avaldusega ja väitis ärakuulamisel, et tal ei ole midagi selle vastu, et laste sissekirjutus ja elukoht on seal, kus on nende ema elukoht ning, et ta on nõus ka sellega, et lapsed vahetavad kooli ja käivad seal koolis, mille laste ema on neile valinud. Selle kohta on ta andnud ka kirjaliku nõusoleku. Laste tervise küsimustes konsulteeris XXXX oma väidetel laste arstiga ning sai sealt vastuse, et lapsed ei põe 2 (4)

sellist haigust, mille puhul on vaja teise vanema nõusolekut nende ravimiseks. Pealegi on ta alati kättesaadav telefoni või interneti vahendusel ka ootamatute olukordade puhul. Välisreiside osas märkis XXXX, et ta tõepoolest ei lubanud XXXX sõita lastega Krimmi, sest seal käib kodusõda ja sõjapiirkonda laste viimine ei ole vanema poolt vastutustundlik tegevus. Ükskõik millisesse rahumeelsesse riiki ta lapsi sõita ei keelaks. Alaealistele riigi kulul määratud esindaja seisukoht.

7.Advokaat Natalja Santaševa ei pidanud avalduse rahuldamist põhjendatuks, sest leidis, et tegelikult selleks vajadus puudub, kuna lapsed on ema elukohta sisse kirjutatud, kooli vahetamiseks isapoolseid takistusi ei ole ning laste tervise ja välisreiside küsimuses saavad vanemad ühiselt laste hooldusõigust teostada. Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht.
8.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja asus kohtus ärakuulamisel seisukohale, et laste elukoha ja viibimiskoha otsustusõigus võiks olla emal, kuid tervise ja kooliküsimuses ei osanud ta istungil seisukohta anda, sest talle ei olnud enne istungit teada laste isa seisukoht. Kohtumääruse põhjendused.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 145 lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
10.Käesoleva kohtumääruse p-s 9 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega selleks, et rakendada PKS § 137 lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus PKS § 118 lg 1 sätestatuga.
11.Kohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale 3 (4)

hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem soovib laste osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha nagu see käesoleval juhul on, sest nii XXXX kui ka XXXX antud ütlustega leidis tõendamist, et vaidlust selle üle kus ja kellega lapsevad elavad, poolte vahel ei ole, lapsed on ka ema juurde sisse registreeritud ning isa on ka andnud nõusoleku laste kooli vahetamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldaja poolt toodud põhjendustel lõpetada ka lapsevanemate ühist hooldusõigust laste tervise küsimustes ja välisriiki reisimise küsimuses, sest asjaolu, et vanematel on laste tervise küsimustes ühine hooldusõigus, ei tähenda, et vanemad peavad alati kõiki laste tervisesse puutuvaid küsimusi koos otsustama, vaid seda, et mõlemal vanemal on õigus teostada lapse hooldusõigust ka nende tervisesse puutuvalt. Välisriiki reisimise küsimuses peabki aga vanematel olema üksmeel, sest kumbki vanematest ei tohi viia lapsi välisriiki teise vanema nõusolekuta ja mahajääva vanema teadmata.

12.Tulenevalt kõigest eeltoodust on kohus seisukohal, et tuvastamist ei ole leidnud PKS § 137 lg 1 kohaldamise eeldused, s.o. asjaolud, et vanemad ei suuda laste suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel ning, et vanemate ühishooldusõiguse lõpetamine oleks laste huvidega kooskõlas, mistõttu jätab kohus avaldaja nõude laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotamine.
13.Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta XXXX ja XXXX menetluskulud nende endi kanda ning alaealistele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu Eesti Vabariigi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtumääruses kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja