Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-16-5700

Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud kostja R.M. kanda - alus TsMS § 162 lg 1. Hagejad ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt hagejad M.M. ja L.M. oma seadusliku esindaja kaudu taotlevad R.M.lt elatise väljamõistmist alaealiste laste M.M. ja L.M. ülalpidamiseks. 11.04.2016 hagiavalduses taotlesid hagejad elatise väljamõistmist 180 eurot kuus M.M. ülalpidamiseks ja 180 eurot kuus L.M. ülalpidamiseks. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 11.04.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagile lisatud sünni tõendite kohaselt on kostja R.M. hagejate M.M. ja L.M. isa. Kostja 28.04.2016 kirjalikus vastuses avaldas, et tema keskmine netosissetulek viimase kuue kuu jooksul on olnud 395,50 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et ta ei saa maksta kahele lapsele elatist hagis nõutavas summas kokku 360 eurot kuus. Kostja avaldab, et tema omandis ei ole vara ning tema elukohas Xxxxxxxxxxxxus ja Xxxxxxxxxxxx maakonnas ei ole tal võimalik teenida suuremat töötasu. Kostja kinnitab, et ta on võimeline maksma elatist 90 eurot kuus kummalegi lapsele. Kostja lisab oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.11.2015 – 21.04.2016 kohta. Hagejate seaduslik esindaja peale kostja vastust vähendas oma alaealiste laste elatise nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatusraha 90 eurot kuus kummagi lapse kasuks. Hagejate esindaja kinnitab 07.10.2016 kohtule esitatud kirjas, et kostja ei ole alates hagi esitamisest 11.04.2016 lastele elatist tasunud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215,00 EUR). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

Tsiviilasi nr 2-16-5700 vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 11.04.2016. a. Hagejate seaduslik esindaja on vähendanud elatise nõuet 90 euroni kuus lapse kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse alla seadusega sätestatud miinimummäära, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostjal tuleb hagejatele maksta elatist alates 11.04.2016. a 90 eurot kuus kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad kostjalt elatise maksmist alates hagi esitamisest 11.04.2016. a. Kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises alates hagi kohtusse esitamisest. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kohus mõistab R.M.’lt alaealise lapse M.M. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 11.04.2016 – 30.09.2016 eest summas 510 eurot ja lapse L.M. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 11.04.2016 – 30.09.2016 eest summas 510 eurot (5x 90= 450 + 20 päeva eest 60 eurot ) Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja R.M. kanda. Hagejad ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.